Nii tore, et Kati jõudis eile öösel Moldovast tagasi. Kodu on nüüd, noh, nagu komplekteeritud jälle :)
Moldova oli olnud päiksepaisteline, kultuurishokiga (isegi eelnevalt Ukrainat külastanud Kati jaoks, kes ometi teadis, et prill-laud on luksus), poliitiliste pingetega (Transnistria!), sisuka tööga (valmis mingi eelnõu) ja rohke kohaliku veiniga (millest ühe pudeli ka mina kingiks sain). Ja isegi meie mõistes üsna odav: Kati mobiiliarve sellel nädalal oli sama suur kui kogu muu reisi maksumus. Mis tegelikult tähendab küll seda, et ma olin unustanud lapsukesele sõnad peale lugeda, et välismaal tuleb telefoniga ümber käia ülisäästlikult.
Aga see viimane on muidugi tühiasi selle rõõmu kõrval, et ta jälle tagasi on. Terve eilse õhtu tahtsin teda muudkui kallistada.