Ema ja isa on võtnud nädalaks puhkuse ja on maal. Käisime meiegi Ode ja Katiga korra maal.
Valgejõe -Vanaküla tee ääres on lapiti veel lund.
Tanum on korralikult sõidetav, aga õuepind pehme. Ära sõites tegi meie auto aida ette inetud rööpad - oleks pidanud jääma parkima värava taha...
Isa kaevab saunaheinamaa äärde kraavi, et liigvett vähendada.
Metsaalune on täis ülaseid ja sinililli. Ja saunaesine lodu varsakapju.
Kägu kukkus - küll raagus metsas, mis talurahvatarkuses tähendab halba vilja-aastat.
Tuuletallaja tuli vihinal taevast alla ning õuepuud rõkkasid kuldnokkadest.
Sügisel istutatud krookused ja nartsissid on õieehtes, krookused juba isegi õitsemist lõpetamas.
Ja siis see lõhn. Igal aastal korduv ja alati kordumatu kevade lõhn, mida tunneb ainult kodumaja trepil istudes ja taeva taustal kõrguvat põlist õuekaske vaadates...