Firma talvepäevadel oli 4-5 kraadi sooja, nii et murdmaasuuski ei hakanudki Otepääle kaasa võtma. Sõita oleks ju saanud, kuid mõtlesime lastega, et lähme õpime parem lumelauda.
Läksimegi. Panen lühidalt kirja lumelauakoolituse algtõed, et järgmisel talvel oleks hea lugeda:
1. See, kumb külg ees sa sõidad, määratakse nii, et lased liugu ja vaatad, kumma jalaga pidurdad (kumb jalg liu lõpus eespool on). Mina ja Ode sõidame parem külg ees, Kati vasak külg ees.
2. Laskumisel tuleb keharaskust hoida eesoleval jalal. See oli mulle kõige keerulisem ülesanne: vägisi tahad ju ennast mitte nõlvast allapoole, vaid ikka tasakaalu hoidmiseks vastupidi kallutada. Aga siis muutub laud juhitamatuks (või vähemalt väga raskesti juhitavaks).
3. Tagumisel kandil pidurdamiseks tuleb raskuseta jalg teise kõrvale tõmmata ja varbad üles tõsta. Põlved on kergelt kõverdatud. Tagumisel kandil pidurdatakse nii, et keerad end näoga allapoole vaatama (st jääd seljaga nõlva suunas).
NB! Kui pidevalt on lumelaua peal lumekuhi, on varbad liiga alla surutud!
4. Esimesel kandil pidurdamiseks keerad end näoga nõlva suunas (st oled nö selg allapoole). Keha on sirge ja ettepoole kallutatud, kannad tõusevad üles.
Tore oli. Ära tulime siis, kui Ode sabakondi peale kukkus ja haiget sai.