Get a life!

Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on

Klaveripoeg läks orelile külla

Rein Rannapi tänavune kontserttuur algas eile Jüri kirikust, teemaks "Orelile külla".

Ma olen Rein Rannapiga mitmete tema tuuride ajal sponsorluse alal suhelnud, kuid kunagi pole veel kontserdile jõudnud, vaid näiteks kliendilehes avaldatud reklaami eest saadud tasuta piletid kõik firmas laiali loosinud, ühtegi endale võtmata. Nüüd võin öelda, et see oli suur viga, sest Rannapi kontsert oli väga lahe. Ei mingit pikka piinavat tõsimeelset klassikat, mida kooslusest klaver+kirik olin ekslikult oletanud!

Lisaks Rannapile ja klaverile osaleb tänavusel tuuril ka pillide kuningas orel, millel mängib Aare-Paul Lattik. Ja projekti on kaasatud ka kunstnik Ave Nahkur, kelle naivistlikud "Meie küla eided..." on kogu aeg mu südant rõõmustanud (olen isegi OSTNUD ühe T-särgi tema pildiga, mis on tõeline tegu, sest üldjuhul tekivad T-särgid mu kappi ise). Nüüd oli Ave Nahkur kujundanud kontserdipileti ning loomulikult oli väljas spetsiaalselt tuuri jaoks tehtud pilte stiilis "Meie küla eit meelitab naaberküla eite Rannapi kontserdile". Taas kord - väga lahe!

Klaver asus kirikus alatri ees, orel aga seal kus ikka, st kõrgel üleval ja altari vastasseinas. Seetõttu olid mõlemal esinejal raadio-kõrvaklapid, et teise instrumendi heli nendeni viitega ei jõuaks. Ja Rannap askeldas väga armsalt oma klapindusega, seletades publikule, miks see tal kõrvas on ja miks ta selle jutupauside ajaks ära võtab ja mängu ajaks tagasi paneb.

Mängiti aga klassikat, rokki ja poppi, kõik isegi minusugusele muusikavõhikule teada-tuntud lood. Rimski-Korsakovi "Kimalase lennust" ja Raveli "Boolerost" Titanicu filmimuusikani, võiks selle lühidalt kokku võtta.

"Kondori lendu" sai kaasatud ka publik. Oli väga lõbus mägede ümina juures mmmmmm kaasa ümiseda (Rannap andis ka noodi ette, kuid kahtlen, kas ma suutsin sellest kinni pidada - aga nagu Rannap ütles, ärge muretsege, see pole teie soolo, ja ma siis ei muretsenudki), tuule vihinat ssssssss-ga imiteerida ning kanjonites hulkuvat tuult uuuuuu-ga esile tuua. Rannap ise vehkis ees sildiga, millele õige täht peale kirjutatud, ning vastavalt tema dirigeerimisele võttis siis enam sõna see saalipool, kelle poole ta sildi suunas. Valjust ja kõrgust reguleeris samuti sildi liikumine ülesalla.

Ühesõnaga - hakkan Rannapi kontserte kõigile soovitama!

http://www.rannap.ee/

Lisa kommentaar

Loading