Kui ma mingis asjas olen säilitanud lapseliku mõtlemise, siis ilmselgelt on selleks suhtumine sünnipäevadesse. Mulle nii meeldib, kui mul on sünnipäev, ja ma alati ootan seda :)
Tänavu algas sünnipäevatamine juba kaks päeva enne õiget päeva, sest tööl tähistasime pühapäevale langevat tähtpäeva reedel. Ja Leivo tegi kõiki mu naiskolleege kadedaks ajava žesti, tulles juba sel eeltähistamisel hiigelsuure punaste rooside kimbuga. Ise ütles valvelauas, et on külaline meie IT-osakonda Risto juurde (no tegelikult läks ka, pärast seda, kui oli lilled mulle toonud - neil oligi kohtumine ühe uue lahenduse teemal). Aga muidugi tegi see valvelauas palju nalja, et Risto juurde minnakse punaste roosidega... Lisatud pilt (fotograaf ikka Leivo) näitab selle roosikimbu suurust, aga see pole tehtud tööl, vaid kui olen nendega juba kodus :)
Töö-sünnipäev algas minu jaoks tegelikult juba kell viis hommikul, kui küpsetasin soolase lahtise piruka ja kringli. Mulle lihtsalt meeldib ise teha, ehkki Narva kohvikust oleks lihtsam ja ehk isegi maitsvama kodukringli saanud. Aga sel moel sain mina juba varakult sünnipäeva sisse elada :)
Saabunud nädalavahetus tõi sünnipäevade maratoni. Laupäeva päeval tähistas oma juubelit Leivo ema Mumm, kutsudes kõik Saunakülla - sai söödud-joodud ning kuumast saunast õuekülma tünnisauna sulpsatud. Ja õhtul läksime sealt edasi Karini poole - jätkuvalt on tema sünnipäev päev minu omast varem, ehkki ise on noorem õde (lapsed rääkisid, et nad ei saanud väiksena hulk aega aru, kuidas saab Karin olla minust noorem, kui tal on sünnipäev varem :)
Pühapäev, see päris-õige-sünnipäev algas pika magamisega, sest olin laenanud Martinilt Troonide Mängu ja seda öösel kaua lugenud. Taotluslikult, sest lapsed lukustasid mu Jüri tuppa ning käskisid seal püsida ja hommikul kaua magada, et nemad saaksid sünnipäeva-ettevalmistusi teha. Ma siis vastutulelikult magasingi, äragates tõesti alles üleslaulmise peale. Mind ootas varane brunch ja kingitused - uus ripsmetušš (ma ise olen viimasel ajal olnud kosmeetika-ostmise puudega, nii et tüdrukud peavad vajalikke asju mulle kinkima). Ja see YSL tušš on ikka tõeliselt hea - parim, mis mul elus kunagi on olnud. Noh, tegelikult küll sama hea kui eelmine, sest eelmine, ka tüdrukute kingitud, oli olnud samasugune :)
Pärast pikka brunchimist oli aeg hakata jälle süüa tegema ehk siis valmistuma pärastlõunaseks lähimate külaliste (ema-isa, Karini ja Kairi pered) vastuvõtuks. Aga kööki siirdumine sai oluliselt takistatud selle tõttu, et Leivolt sain kingituseks Kindle´i ja muidugi ei suutnud ma seda käest panna, vaid tuli hakata sinna erinevaid raamatuid (näiteks inglise keele kodulugemist) laadima ja üldse kasutamist õppima. Aga siiski sai ka toit valmis õigel ajal ning sünnipäevaõhtu möödus jutustamise ja Kolumbia-muljete jagamise tähe all.
Aga siiski, miks nimetan seda kõige soojemaks sünnipäevaks? Muidugi oli see emotsionaalselt soe, aga kõige rohkem pidasin praegu siiski silmas temperatuurilist soojust: ma tõesti ei mäleta, et mu sünnipäeval oleks olnud 12 soojakraadi ja nii palju päikest! Levinuim sünnipäeva-ilma mälestus on jalgade all külmunult kõmisevast maast, kui maal õues Laurentsiust tantsime, ja sageli on maas olnud ka lumekirme. Või on enne sünnipäeva käinud üle suurem esimene lumi. Tõsi, mõnelgi aastal on olnud sünnipäevalilledeks sauna tagant korjatud ülased - aga nii soe (ja pikalt nii soe) kindlasti mitte.
Aga kui rääkida kõige külmemast sünnipäevast, siis seda ma ise ei mäleta: see oli aastal, kui ma sündisin.