Piibel ütleb, et sinu patud nuheldakse sinu järeltulijate kätte neljandast põlvest saadik. Tänapäevane majanduselu ütleb, et USA patud nuheldakse kogu maailma kätte Euroopa kääbusriikidest saadik.
Ei saa väikeses Eestiski üle ega ümber Sarbanes-Oxley Act’i mõjust ettevõtete juhtimise kontroll- ja vastavussüsteemidele.
Finants- ja infotehnoloogilises pooles on ulatuslik audit ettevõtte tegevuse Sa/Ox-iga vastavusse viimiseks põhimõtteliselt isegi õigustatud, ehkki on mõnesaja töötajaga firma puhul pehmelt öeldes üle paisutatud. Kui aga asi hakkab puutuma personalipoliitikasse ja üldjuhtimisse, läheb asi ühe Eestis tegutseva ja normaalsele inimestevahelisele suhtlemisele rajatud organisatsiooni jaoks - no väga pehmelt öeldes! - naeruväärseks.
No näiteks kuidas toimub kontroll, et ettevõtte juhtkond kommunikeerib töötajatele eetilisi tõekspidamisi ja eetilise käitumise vajalikkust, sealjuures veel järjepidevalt ja süsteemselt? Kas firmas on olemas eetikakoodeks ning kuidas on tagatud, et töötajad sellega pidevalt kursis on hoitud? Kas eetika kohta käiv info on muust infost selgelt eristatav ning on rõhutatud, et tegu on kõigile töötajatele vajaliku teabega? Millised kanalid on loodud, et töötajad saaksid, sealjuures veel anonüümselt, teatada firmas asetleidnud eetikakoodeksist kõrvalekaldumistest ja muudest väärkäitumistest? Kuidas on töötajad nendest kanalitest informeeritud? Kuidas toimub kontroll, et keegi kanali anonüümsust ei paljasta või seda kanalit kuritahtlikult ei jälgi?
Ja last, but not least: kuidas välditakse firmas seksuaalset ahistamist ning millised on kanalid, et töötajad saaksid seksuaalse ahistamise juhtudest juhatuse esimehele teada anda?
Auditiprojekti tervikuna veab üks mu kolleeg, ja see pole talle mitte kerge. Minu asi on panustada sinna oma aega ja närvirakke, ja ka see pole mitte kerge.