... jääb kuhugi alles. Kõik need hetked.
***
Ema ja isa käisid Loksa surnuaial haudu korrastamas: 24. oktoobril on ema isa, minu vanaisa, 102. sünniaastapäev. Ühtlasi sai tema hauale paigaldatud metallrist pehkima hakkava puuristi asemele.
***
Leivoga oleme ära joonud mõned pudelid punast veini ja rääkinud, rääkinud, rääkinud. Meil ikka kohe jätkub juttu, kui selle ette võtame :) Ah jaa, puid oleme kah saaginud ja ladunud ning taas kord tuvastanud ka selle, et saame ühiselt ka tööd tehtud.
***
Mäepealse Memm on oma luumurruga nüüd Järve hooldushaiglas. Kaks nädalat lamamist on talle kurnavalt mõjunud: ta oli väsinum ja pessimistlikum kui varem. Aga jutuajamise käigus muutus siiski rõõmsamaks - peaaegu tavaliseks Memmeks.