On tõeliselt geniaalne igakevadine mõte sulgeda korraga võimalikult palju tänavaid, mis ühte suunda viivad. Tänavu on linn otsustanud suveks sulgeda peaaegu kõik mulle olulised magistraalid.
Mina sõidan tööle põhiliselt kahte teed pidi. Kas Kristiine viadukti alt läbi (kus augusti lõpuni paigaldatakse krt teab mis kaableid ja värke ja autoderivi suubub kahte kitsasse sõiduritta) või Balti jaama eest läbi Rannavärava tänava põhjaväilale. Bingo! Rannavärava tänav on nüüd kuni augusti lõpuni täiesti kinni!
Loomulikult saab pilti veel toredamaks ajada. Suletud on ka Tartu maantee-Kivisilla tänava kant, sest seal vahetatakse mingit suurt kollektorit.
Hommikul sõitsin tööle 37 minutit, sest läksin pahaaimamatult Paldiski maanteed mööda Balti jaama poole. Kui juba enne jaama mitmeminutised seisakud tekkisid, süüdistasin kõigepealt kohalikku teeremonti (loomulikult oli ka Balti jaama juurde viival tänaval juba ammu paar sõidurida kinni), aga ei - liiklusreguleerija suunas mind koos teistega Rannavärava juurest läbi vanalinna. Kujutage ette hommikust liiklusvoogu kivisillutisel?
Töölt PlanetSpordi juurde sõitsin aga läbi Kaubamaja ristmiku 43 minutit. Asja ei teinud põrmugi paremaks autojuhid, kes arvasid olevat väga ajasäästliku sõita kollase tule ajal ristmikule - ja jääda sinna signaalitades seisma, sest eesmised olid juba eelmise foori taga kinni. Vahepeal seisid Kaubamaja juures kõik neli sõidusuunda. Pildi ilmestamiseks olid terminali sõita tahtvad bussid ristirästi autode vahel, ja loomulikult andsid kõik pidevalt signaali.
Ent nagu ütleb Teleturg: Ja see pole veel kõik!
Kaarli puiesteel oli avarii, üks auto teisele tagant sisse sõitnud, nagu närvilistes ummikutes ikka juhtub. Üks auto poolviltu, politsei vilkuvate tuledega kohal. Kaks sõidurida kinni! Jess!
Muidugi saan ma aru, et teid on vaja remontida ja neid ei saa selleks ajaks viia kuhugi töökotta ja pärast kenasti parandatuna uuesti laiali laotada, aga siiski! Miks peab see olema alati nii piinarikas?