Käisin täna maal, eesmärgiga tuua linna Jüri jalgratas. Aga kuna ka isa oli maal, jäin kauemaks.
Tegime valmis peenrad (st kaevasime paika peenrate muldkehad ja vedasime sinna lauda sõnnikujäänused) ning istutasime ümber kündmise käigus välja tulnud piparmündijuured.
Maal õitsevad praegu õuemuru sees väikesed kannikesed: valge-kollasekirjud. Eriti palju on neid lipumasti ümber. Ning terve kimp kirjuid liblikaid soojendas end kunagise liivakasti äärekivil.
Ning uudisena on isa paigaldanud maale satelliidiantenni ning vaatas kogu peenrategemise välise aja Discoveryt. Ma juba peaaegu hakkan uskuma, et mu vanematel on tõepoolest soov tulevases ühises pensionipõlves maale elama minna. Vähemalt suviti.