Olen küllalt kuulnud ja lugenud ratturite imelugusid sellest, kuidas supipotis jalgrattaketti leotatakse või naise äraolekul salaja koos jalgrattaga dushi alla minnakse, et ka kallis sõber maastikuporist ja võistluste tolmust puhtaks saaks. Neist juttudest innustust saanuna proovisin minagi paaril korral porist ratast vanni tõsta ja dushi-survepesuga üle käia.
No vilets oli. Pärast kõik sodi ja pori täis. Ja ebamugav. Ratas kippus kogu aeg tagarattalt maha normaalsasendisse vajuma, sest ühe käega ei jaksanud teda hoida ja nii oli mitu sinikat sarvedest või pedaalidest garanteeritud. Ja pole mul ka seda õiget rattapede hinge, et tahaks niimoodi mässata. Aga 36h võistluse sopp oli vaja rattalt maha saada, varsti juba ju uus võistlus tulekul.
Nii helistasingi täna kodulähedasse autode Jazz kiirkäsipesulasse ja küsisin natuke ebalevalt, kas võib sinna ka rattaga tulla. Ja mis välja tuli! See on täiesti ametlik teenus! Maksab ainult 50 krooni - ja ausõna, nii puhas kui pärast seda pesu pole mu ratas vist uuenagi olnud. Nüüd saan ta muretult hooldusse anda, et enne XDreami kõik ka puhastatud ja õlitatud saaks. Tavaliselt HE remondikutid alati nurisevad, et ma oma ratast korralikult ei puhasta ega tema eest ei hoolitse.
Nii et soovitan - ärge minge rattaga dushi alla, minge Jazz pesulasse!
Ainult natuke napakas olemine oli, kui pesujärjekorras rattaga tähtsalt autode vahel ootasin. Üks autojuht jõudis koguni paluda, et ehk seisaks ma oma rattaga kuskil mujal ega võtaks pesujärjekorras ruumi... Aga kui rattapesijaid rohkem tuleb, küll siis ka autojuhid harjuvad!