X-tee on üks tore seiklusvõistluste sari: lühike (5 tunniga pead metsast väljas olema), huvitav (rada ja liikumisviiside osakaalu saad ise plaanida) nong muheda korraldusega (Randy ja Heigo). Muheda korralduse alla läheb näiteks see, et Randy ise jagab finishis suppi või et tehnolauas istuja varjab ennast ereda päikese eest suure pappkarbiga, millele vildikaga on nägu peale joonistatud.
X-tee, nagu nimigi ütleb, tähendab teede ristumist - otseses tähenduses siis võistluskeskuse vahetusalas, kus võistluse teise ja kolmanda tunni vahel peab toimuma liikumisviisi vahetus.
Esimesel etapil Kõrvemaal plaanisime meie jalgsietapi parasjagu nii lühikese, et kahe tunni täitumisel kohe ratta peale saada. Aga ikkagi mahtus selle kahe tunni sisse üka rabapunkt ja tervelt kolm ujumist. Esimest neist olnuks võimalik vältida ümber vee ringi joostes, aga vesi oli soe, nii et miks mitte ujuda.Kuna see oli minu treeningvõistlus (algul väitis Leivo, et mina pean ka kaarti lugema, aga see jäi õnneks siiski kiiresti kõrvale), siis esimese etapi ujusin mina. Ja teise, kus punkt oli keset Soodla veehoidlat (tõsi, selle kitsamas osas) samuti mina. Leivo kasutas seda pikka sulistamisaega selleks, et tegi kaldal valmis rattaraja kaardi.
Rattaetapil tuli mulle üsna pea meelde, et Kõrvemaal rattaga sõites luban ma endale, et see on viimane kord. Ei meeldi mulle rattasõiduks see, mida Kõrvemaa ohtrasti pakub: paks lahtine liiv ja rohked teravad künkad, kust on raske üles ja (minule) hirmus alla sõita. Ja muidugi kuulus mei rajaevalikusse ka Suursoo laudtee - ka selle peal olen ma ju lubanud, et siia enam rattaga ei tule :) Laudteel sõitmine oligi see, millest finishis vist kõige rohkem muljeid oli. Kellel kiilus esiratas laudade vahele kinni, nii et sõitja uhke üle-lenksu-lennu tegi, kes käntsatas niisama küljeli... Mul midagi väga dramaatilist ei juhtunud, kuid see-eest juhtus pidevalt:rabataimed nii siin-kui sealpool laudteed said minust ikka kõva koormuse. Õnneks teisel pool vaatetorni muutus laudtee sõidetavamaks: väiksem vahe laudade vahel ja lauad ise kah laiemad. Aga kui Leivo arvas, et ma nüüd eluaeg rattaga sõitmist vihkan, siis päris nii ikka ei ole: isegi laudteele suutsin tema olemuse juba andeks anda.
Võistlusjuhendis oli kirjas, et kuna piirkond on Lasnamäe populaarne suvitus- ja kalastuskoht, ei tasu rattaid punkti võttes valveta jätte. Nagu välja tuli, ei tasunuks valveta jätta ka punkte: rattaetapil oli haihtunud punkt 42, mis ilmselt nüüd kellegi kodu kaunistab (või tõenäolisemalt kuhugi maha visatud sai).
Lõpp oli tormiline. Olime juba finishi juures, kui Leivo ütles, et veel on 5 minutit aega ja võtame ära ka punkti 22, mis oli finishist veidi teisel pool. Sama mõte oli veel mõnelgi ja nii siis saigi lõpus vajutatud. Õnnestus - jäi siegi tervelt poolteist minutit aega üle :)
Punktide mahalugemisel oli meie tulemuslehele kõigepealt kirjutatud "Mine metsa!", mis ilmselt oli mõne teise tiimi nimi. Väikese sebimise järel võlus tehnolaud meile küll ka õige nimega lehe, aga kui punktide arvestamiseks läks, ilmnes taas kala - meie punktisummaks ilmus üllatuslik 57. Väikese sebimise järel sai siiski kehtima ka tegelik 98, millega (ja tänu sellele, et Pilvi tiim end kontrollajast kauemaks metsa unustas) saime segavõistkondade teise koha. Ja tulemustest väärib märkimist eriti see, et Twister Female vähendatud koosseisus (Marge ja Maare) said naisteklassis lausa esikoha!
Meie teekond:
Jalgsi 24-36-54-52-35-39-59-34-23-21-45-29-22- Vahetusala
Rattaga:35-54-56-30-57-51-31-50-53-44-49-42-40-22-Finish