Hiljuti meie hulgast lahkunud Mäepealse Memm oli inimene, keda kõik, kellega ta oma eluteel pisutki pikemalt kokku puutus, armastama hakkasid.
Nii ka Mammu, kes kirjutas tänases SLÕhtulehes ilusa, hingemineva ja kõigile Memme-sugustele vapratele ja lootusthoidvatele eesti naistele üldistatava arvamusloo.
Mina olen aga mõnikord mänginud mõttega, et kes oleksin ma siis, kui Memm poleks tol saatuslikul sügisööl rannast koos lastega tagasi pöördunud. Mu vanaisa töötas end Rootsis edukalt üles, nagu enamik siitläinuid, ja kindlasti saanuks isagi väga edukalt hakkama. Mina kasvanuks aga ilmselt suuremas osas juba rootslasena, nagu kõik teised minu põlvkonna Rootsi-sugulasedki.
Ja muidugi polekski see siis üldse mina, vaid hoopis keegi teine tore inimene. Kes võibolla kah mõnikord mõtleks, milline olnuks tema elu siis, kui tema vanavanemad oleksid paadipõgenemisest loobunud ja Eestisse jäänud...