Riho Västriku "Vesilind" on taas maha saanud uue filmiga: "Muskusveise tagasitulek". Suurepärane loodusfilm, mis räägib sellest, kuidas kaks meest jälgivad muskusveiseid Euraasia kõige põhjapoolsematel laiuskraadidel. Karm loodus, karmid loomad, karmid masinad ka: teekond uurimisjaama läbi talvise tundra ja paarimeetrise jääga hiigeljärve läbiti täiesti uskumatute autodega. Karvani moodustasid roomikmasin (midagi tankisarnast, aga ma pole spetsialist), kaks röögatut veokit, mille kõik 6 ratast vedasid, ja kütuseauto. 800km niisugused elajad ju ühe paagitäiega välja ei vea :)
Muskusveised olid Euraasias välja surnud, kuid möödunud sajandi 70ndatel toodi Põhja-Ameerikast Taimõri poolsaarele viiskümmend muskusveist. Nüüdseks on nad paljunenud mitmetuhandepealiseks asurkonnaks -paistab, et Siberi kliima, kus 10 kuud aastas tuleb elada jääs ja lumes, sobib neile võimsatele loomadele suurepäraselt. Ja nüüd kolitakse neid edasi veel põhja poole, Jakuutiasse.
See oli faktiline teadmine, mida filmist sai. Teadmisest enam oli aga väärt emotsioon - looduse hinge kinni võttev võimsus. Lumetormid, jääminekuaegne meeletu üleujutus, napp karm suvi. Ja loomad, kes kõige selle keskel elavad. Ja üksikud inimesed, kes neid seal keset ääretut üksindust aegajalt segavad :)
Kui telekast loodusfilme vaadata, ruulib eeskätt Aafrika. Tundub, et sebrad ja lõvipraidid on suurimad staarid, keda kaamera armastab, ning Aafrika savann kõige filmimisväärsem kooslus. Kui see on juba ära tüüdanud, on suurepärane vahepala vaadata metsikut loodust karmis Siberis. Emotsioonilt "Muskusveise tagasitulek" neile National Geographicu omadele küll alla ei jää - kinnituseks ka see, et filmi ingliskeelne versioon on autasustatud võistlusfestivali Missoula International Wildlife Film Festivali diplomiga metsiku looduse tutvustamise eest. Eestis saab vaadata eesti- ja venekeelseid versioone.
Lõpetuseks faktilist infot ka filmirühma kohta:
Autor: Vasili Sarana
Operaatorid: Vasili Sarana, Arvo Vilu
Helilooja: Tiit Kikas
Produtsent: Riho Västrik