Keegi naabritest oli viinud õue prügikasti kõrvale hiigelsuure sõnajala. Mul hakkas taimest kahju ning tassisin ta üles, mõttega viia ta järgmisel päeval tööle vabale kapinurgale. Kodus meil sellise laialt laotuva taimolendi jaoks vaba pinda ei ole.
Tõstsime sõnajalapoti kodus ajutiselt põrandale, täpselt elutoa ja köögi vahelisele käiguteele, kus ta pool sellest ruumist ära võtab. Ning silmapilk tegi Tiffu endale sõnajala lopsakate maaniulatuvate lehtede alla pesa. Pikutab seal ning aegajalt hüppab varitsusest möödujatele jalgu. Või sabistab käppadega sõnajalalehtedes, mis oma paindlikus paabulinnulisuses ohjeldamatuid mänguvõimalusi pakuvad.
Nii et ma pole juba nädal aega raatsinud seda sõnajalga Tiffult ära võtta ja tööle viia. Vastupidi, panin sõnajalalehtede alla vana T-särgi, et kassil oleks mugavam seal pikutada.