Esmaspäeval, kui mina veel tööl olin, oli meie maakodu õues tunda kirbet suitsuvingu: põles mets Järvi järvede taga. Ehk siis meist tervelt 12,2km kaugusel, teisel pool suurt Peterburi maanteed ja haldusjaotuslikult mitte Lahemaal, vaid Põhja-Kõrvemaal. Aga meie paaditamisjärve lähedal...
Teisipäeval käisime põlenguala piiri uudistamas. Piiri sellepärast, et vastutustundlike inimestena ei hakanud me lindist "Päästetööd. Läbipääs keelatud." läbi trügima. Eks hiljem näeb kahjustuste suurust ka põlengualal.
Esialgu tuvastasime hulgaliselt tuletõrjeautosid, kes järvest vett imesid ja põlengualale järelkustutama sõitsid. Ja selle, et meie rand on puutumata jäänud. Teleuudistest nägime ära ka selle, et Suursoo laudtee - ja järelikult siis ka selle piirkonna soo ise - on täiesti põlenud.
Eespoolses põlemata metsas oli aga palju mustikaid ja mõned seened.