Lastevaba nädalalõpp tähendas nii paljut ja sellesse mahtus nii palju:
- nautlev õhtune üksi kodus olek (üle poole aasta esimene kord)
- imeilus varakevadine ilm
- nautlev ja südantsoojendav kahekesiolek
- tühi külmkapp (lapsed ju ära :)
- võtmete (nii auto kui korteri omade) lukustamine snepperluku taha (pea ju sassis :)
- itsitav-külmetav ühistranspordis jänest sõitmine teise korterivõtmekomplekti järele
- martiini (see tavaline, mitte dry)
- üllatus, et kuidagi iseenesest on kadunud juba kolm kilo minu talviti alati lisanduvast viiest
- plaan minna karnevalile, kuid siiski minematajätmine (selletagi hea ja tore :)
- sport (ratas ja jooksmine)
- õnnelik olek
- rulluisutamise algkursus (seda minu oskuste juures veel spordiks lugeda ei saa)
- niisama chill
- mõõdutundetu shoppamine (kaduva?) Krenholmi vabrikupoes (satiinist padjapüüri saab 25 krooniga!)
- last, but not least: ootus laste tagasi koju jõudmise järele (täitus).
Õnnelik olemine kestab kõige selle peale siiamaani.