Täna kohtusime oma EBSi magistrikursusega MBA 2002 (see on meie alustamise aasta) Taanilinna kohvikus, et tähistada järjekordse kolmiku edukat lõpetamist. Eelmisel kevadel lõpetas 5 (jee, ma olin esiviisikus!), talvel vist 4 ja nüüd 3. No peaaegu 4, sest üks kaitses küll edukalt magistritöö, kuid ei läbinud TOEFL-testi, mis jääb nüüd edaspidiseks. 55 alustanu kohta pole see just kõva tulemus...
... aga me oleme siiski üks haigelt lahe kamp! (tsitaat praeguselt Suusaliidu presidendilt Jüri Järvel). Või nagu ütles Anne, meie üks lahedamaid kursaõdesid, kes muuhulgas oli ka meie inglise keele õppejõud: millega küll minul on nii vedanud, et ma just sel aastal magistratuuri tulin? Nojah, muud kursused on:
1. valdavalt kohe pärast ülikooli magistartuuri läinud, seega rumalad ja noored (olgu, see läheks aastatega mööda);
2. ei saa isegi magistratuuri ajal kooliväliselt kokku ega pea pidusid (olgu, nad on ehk ülikoolisuhtlusest tüdinud);
2. on 85% ulatuses naised (mis on juba täiesti parandamatu, ehkki meie kursuse mehed ütlesid, et nemad just selles punktis suurt probleemi ei näeks).
Taanilinn oli muidu lahe koht, aga no ütleme - väikeste puudustega. Näiteks külastas ettekandja meid üliharva (ehkki olime ainsad külalised). Ja siis ei suutnud ta kuidagi meeles pidada, mida tuua - ilmselt oli 17 inimest nende reatorani ja vinoteegi jaoks liig. Kolmandaks oli nende menüü küll hästi mõeldud, kuid tohutute kirjavigadega. Iga lehekülge iseloomustas mõne suurmehe tsitaat toidu kohta - hea mõte, kui suurmeesteks poleks valitud Bernard SHOW, Mark TVAIN jne. Põhiprobleem oli ka toitude õigekiri, eriti sõnade kokku-lahku kirjutamine.Õhtu lõpuks võtsin ma menüü ette ja parandasin teiste naeru saatel kõik vead.
Hmm, millegipärast ma arvan, et Taanilinna personal mulle selle eest väga tänulik ei ole.
Aga toidud olid neil väga head ja koha säravaim täht ilmselgelt kokk.