Tiffany on täna üle võtnud minu sülearvuti koti ning elab seal sees.
Hiljuti oli Tiffanyl üheaastane sünnipäev: teda Kassiabist endale tuues leppisime kodus kokku, et Tiffu sünnipäevaks saab 26.november. Sest kuskil novembri lõpus ta sündinud oli - ning see kuupäev tundus sobivat. Sest kui Kisti sünnipäev on (samamoodi kokkuleplaslikult) 23.mail ning päev on valitud Ode sünnipäeva järgi, siis Tiffu sünnikuupäeva tahtis Jüri enda omaga ühesuguseks numbriks (28). Aga Ode ei lubanud ja nii lepiti kokku 26. peale.
Igatahes, sõltumata sünnipäevast, on Tiffanyst selle aastaga saanud suur, läikiv ja uhke kass, kes enam üldse ei meenuta kunagist väikest lahjat paljupõdenud kassikest.
Tiffany tagajalad on küll endiselt mitte päris korras, vaid veavad omanikku vahetevahel alt. Samuti ei võimalda nad tal hüpata aknalauale või kapile ega ronida Kisti kombel üles mööda tüdrukute toa ust, et siis uhkelt uksepiidal või lahtise ukse peal patseerida. Selle kõrguse-meelelahutuse puudumise üle näeb Tiffu küll mõnikord kurvastavat (nii kangesti tahaks ju teisele kassile järgneda!), aga muus osas on ta oma tagajalgade eripäraga ülimalt hästi kohanenud.
"Tffu liigub robin-robin-mürts," iseloomustas kord Kati. Ja ongi nii. Metsikul kapakul kihutab Tiffu mööda tuba ja... viskab end siis küljeli. Vist siis, kui muidu päris hästi pidama ei saa.
Igatahes on meil Tiffu näol üks lõpmata hea, ilus ja rammus kodukass. Lapcat ehk sülekass ka selles mõttes, et ta väga armastab magada inimeste kaisus, kõrval, süles. Mõnikord ka käppadega sõtkudes, silmad mõnulevalt poolkinni ja roosa suu poolavatud. Avvv :)