Kati tuli koolist sõnumiga, et vanematel on tungivalt soovituslik kord nädalas e-kooli külastada. Noh, ühelt poolt võiks ju iroonitseda, et gümnasistide emadelt-isadelt veel järelvalvefunktsiooni eeldatakse, aga sama asja positiivselt sõnastades on sümpaatne, et kool ka vanematelt lapse (olgugi suure) õppetööle kaasaelamist ja pühendumist ootab.
Kuna õppenädala kaks viimast päeva olen ära Rootsis, mõtlesin, et täidan oma sellenädalase vanemakohustuse täna ära. Tööl kahe pika lepingu vormistamise järel ja enne uut koosolekut :)
Aga Kati kui uude kooli läinud õpilane ei olnudki veel e-koolis üleval. Minu rollid piirdusid seal praegu ainult Ode ja Jüri lapsevanema omaga. Nii et vanemakohus jääb sel õppenädalal küll täitmata :)
Aga kuidas on mu suhted e-kooliga ilma välispidise suunamiseta? Üldiselt head, aga iga nädal pole ma seni seal küll käinud. Sagedus on olnud ikka nii kord kahes nädalas või isegi harvem. Sest olulisemaid asju, kuidas koolis läinud ja mis hindeid saadud, kuulen kodus suuliselt niikuinii. Ning emapoolset fraasi "On sul õpitud?" kuuleb meie kodus reeglina ainult siis, kui vaja nädalavahetus plaane teha ja otsustada, kas lõpetada pühapäevased tegevused hiljem või varem.
Samuti pole ma kunagi - isegi mitte algklassides - üle kontrollinud, kas lastel ikka on kehalise riided, matemaatika töövihik, vesivärvid ja muu värk kaasas. Alguses lihtsalt rääkisime, kuidas see järgmise päevade asjade planeerimine õpilaspäeviku ja oma pea abil käib, edasi toimetasid lapsed ise. Noh, eks ole muidugi ka kodus käidud unustatud asjade järel...
Aga ilmselt on siiski palju nii lapsi kui lapsevanemaid, kellele selline koolipoolne tungiv soovitus kasuks tuleb.