Get a life!

Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on

Laste koolisaatmine pangakonto väljavõtte vaatevinklist

Igal aastal peab täiesti ebaoriginaalselt tõdema, et küll see laste koolisaatmine on ikka kallis projekt. Ja mida suuremaks nad saavad, seda kallimaks läheb. Hoolimata soodustustest, mida koolialguse puhul siiski juurde tuleb.

Tänavu on esimene aasta, kus Ode ja Jüri (nad on veel põhikoolis) ei pea maksma töövihikute raha. Sääst on seniste aastate keskmist kulu arvestades vähemalt 700 krooni. See-eest on aga Katil (gümnaasiumi esimene aasta) põhitöövihikute raha 308 krooni, millele lisandub veel prantsuse keele (seda hakkab ta nüüd kolmanda võõrkeelena õppima) materjalide oma 340 krooni. Ja temal on ka toiduraha 266 krooni (Jüril ja Odel kui põhikoolikatel on koolitoit nüüd õnneks tasuta - aga mõni aasta tagasi veel ei olnud).

Katil tuli tellida ka koolimüts ja osaline koolivorm - Reaalkooli traditsioon, mille vastu ma ei nurise, sest mingi vesti (290 kr) ostnuks me talle niikuinii ja müts (142 kr) pole kooli identiteedi nimel oluline lisakulu.

Aga kuna Reaalkoolis on riietusele rangemad nõudmised (näiteks ei kanta seal teksapükse) kui Kati senises Lilleküla Gümnaasiumis, tekib Katil nüüd esimest korda stiililine erinevus asjaliku kooliriide ja casual-vormilise vaba aja riide vahel. Mis omakorda tähendab, et kogu see asjalikum osa tuleb täies ulatuses juurde osta, sest oma kapist ei anna midagi juurde komplekteerida. Ma ei ole julgenud kokkugi liita, kui palju sellele on kulunud ja palju veel kulub (pidulikud must-valges värvikoodis aktuseriided on näiteks veel puudu).

Ode on (küllap vanema õe kõrval) kah vaatama hakanud, et võiks koolis kuidagi asjalikumalt riides käia. Eile näiteks palus ta, et ostaksin talle ühe PTA pihikseeliku (või pihikkleidi) kooliskäimiseks. Et selle nimel on ta valmis loobuma uutest teksadest ja teksavajadusel kandma Katile kunagi väikseks jäänud poolkulunud pükse. Olgu, tegime selle kompromissi.

Jürit pean ma aga, vastupidi, ise sundima, et ta vähegi märkaks riietuse soove avaldada. Uued teksad katkikantute asemele - jah, aga kõiges muus pean mina agiteerima ja torkima, et lähme kulutame nüüd jälle raha, et sulle midagi osta. Jüri ise kannaks lagunemiseni oma kahte lemmiksärki :) Millest ma küll täiesti aru saan (ka minul on riideid, mille kandmist ei raatsi kuidagi lõpetada), aga no siiski ei saa koolis ju päris kaltsakas välja näha.

Ja siis veel vihikud-kaustikud-pliiatsid-sirklid-mallid-joonlauad-korrektorid-kustukummid (eelmise aasta omad on valdavalt katki läinud või loomuliku lõpuni kasutatud), Odel ka veel kunstitarbed, värvipaberid jms. Sisejalatsid. Kehalise kasvatuse riided ja jalanõud nii sisse kui välja nende asemele, millest välja kasvatud või mis muidu katki kantud... Oeh.

Eile igatahes jõudsin oma krediitkaardi limiidi lõpuni kulutada. (Vahemärkus: limiidi ulatuses raha on mu pangakontol täiesti olemas, krediitkaarti kasutan igapäevakuludes lihtsalt sellepärast, et nii saab Hansapangast punkte ja punktide eest näiteks tasuta lõhnaõli, köögiriistu, näokreeme, juuksefööne jms. Mul on alati kalduvus igas mulle pakutavas kliendiprogrammis usinalt kaasa lüüa, eriti kui sellega kaasneb ainult tulu, mitte täiendavat kulu - aastamaksuga krediitkaart oli  mul ju niikuinii olemas, seda ei võtnud ma programmi pärast. Nüüd lihtsalt kasutan teda ka Eestis.)

Üks sõbranna (kel endal lapsi veel pole) ütles hiljuti kuldsed sõnad: "Kujutan ette, et kolme suure lapse omamine on umbes sama, kui elaksid koos kolme armsa sõbraga. Ainult et sina teed neile sõpradele pidevalt välja, makstes üksi ka nende nende söögi, elamise, riiete, reiside ja meelelahutuse eest."

Täiesti tõsi. Aga mida tema (veel) ette ei kujuta, on see, et laps-sõpradele on siiski seletamatu rõõm välja teha. Seda enam, et tõelise eesti naisena on mul just niipalju lapsi, kuipalju jõuan neid ka üksi üles kasvatada.

Kommentaarid (12) -

  • anonymous

    28.08.2007 11:02:56 | Vasta

    väga tubli oled! aga laste isa ei võta osa sellistest väljaminekutest?

  • Kaja

    28.08.2007 12:32:12 | Vasta

    Meil on laste isaga lahutusaegne kokkulepe, et tema lastele elatisraha ei maksa ja nende ülalpidamisest osa ei võta, aga ühiselt soetatud elamispind (koos tasumata laenujäägiga) jääb mulle. Summasid kokku liites õiglane lahendus mõlemale poolele. (Iseküsimus muidugi, kuidas sellised inimestevahelised kokkulepped reaalsuses toimivad ja peavad, aga see pole hetkel teema.) Nii et laste isale pole mul mingeid etteheiteid, et tema neid kulutusi kanda ei aita.

  • Nirti

    28.08.2007 18:11:40 | Vasta

    Mina saadan end juba teist aastat ise kooli (lõpuklassi) ja vaatan sama nukra pilguga ringi.

    1 suur kaustik, millel tugevad kaaned, A4 formaat ja 4-5 jagatud sisu (et saaks ainete kaupa kirjutada ühte suurde kaustikusse) - üle saja krooni.

    Hea, mõnusalt pehme ja samas mitte määriv pastakas - 40-50 krooni

    Uued, mittelaialilagunevad riided kooli jaoks (teksad, jakk, pusa, ketsid) - ~2000 krooni

    Pidulikud riided 12nda ja 1.se klassi special aktuse jaoks - ~3000 krooni (kingad, püksid, kimono).

    Lisaks söögiraha igas kuus 400 ja bussikaart 150 krooni iga kuu.

    Elu ei ole hea. Mitte ei ole.

    Kajale jõudu ja jaksu.

  • nuhk albert

    28.08.2007 22:22:04 | Vasta

    Kas sul on tõesti õnnestunud Hansapanga punktide eest midagi saada? Mina vaatan iga kord, et nii palju tuleb juurde maksta, et ei tasu ära.

  • Kaja

    28.08.2007 23:02:39 | Vasta

    Hansapanga kaardisüsteemist: ma valin ainult neid asju, mis on tasuta. Ja neid on ikka päris palju (vähemalt sellistes jaotustes, kus mulle meeldib valida).
    Nirtile: kui Sa end ise kooli saada, siis eriti jõudu ja jaksu.

  • comment

    29.08.2007 14:37:30 | Vasta

    Oh jeesus. Ei tahaks vaga perekooli temaatikat yles votta, aga minu meelest on Eesti yhiskond ydini meesshovinistlik. Korter jai Sulle jah, aga mitte niivord Sulle kui lastele. Elatusraha PEAKS kaima sellele lisaks.
    Iseasi muidugi, et ressurssi on vahe nii siin-kui sealpool.
    Ise abielus "teise ringi" mehega - jah, valismaalane, mea culpa - kes kannab absoluutselt koik oma kahe eelmise ringi lapse kulud (lisagem, et koolid, arstiabi jne siin tasuline). Voimalik, et ta ylekompenseerib, soovides rahaga tasa teha selle, et kooselu laste emaga valja ei tulnud. Aga siinmail laiemalt ringi vaadates tundub, et see ongi kombeks. Markantne naide - lahutuslepingu kohaselt abistab mu mees oma eksi uue auto soetamisel iga viie aasta tagant, seni kuni lapsed veel kodus elavad. Viis aastat sai just tais ja eks sai uue Mazda. Kusjuures eks on vaga moistlik - ei noua teab mis limusiini ja noustus, et vana auto myygist saadud raha laheb uue sissemaksuks.
    Kui ma oma mehega tuttavaks sain, oli ta just lahutanud. Finantsilisi haavu lakkus ikka jupike aega peale seda. Ei vaidle, ehk nad lahevad siin liiga liiale selle lahenemisega, et koik, mis mehel peale lahutust alles jaab, on paar pykse ja vanad sokid. Kontrast Eestiga ei saaks olla suurem. Jutu moraal - kurat, mehed nagu sinu eks ei tea, kui hasti neil lainud on. Nii et Sa voiks ta kaest pappi kysida kyll. Mida Sa kange naisena ei tee.
    A miks ma yldse mulisen? Lahen parem soiman mehi perekoolis...

  • Kaja

    30.08.2007 09:33:52 | Vasta

    Aga kuidas neis mitte-shovinistlikes maades on olukord siis, kui pere juurest lahkub naine ja lapsed jäävad mehe kasvatada? Kas sel juhul toimib võrdne kohtlemine ehk ka naisele jääb paar pükse (või seelik) ja sokid (sukad)? Ja naine aitab eks-mehel autosid välja vahetada, kuni lapsed veel kodus elavad? ;)

  • comment

    30.08.2007 11:54:54 | Vasta

    hee. sellist stsenaariumi siinne systeem ette ei nae... mees saab igalt poolt kolakat. naine skoorib lahutuse puhul igal kymnel juhul.
    muuhulgas on nad siin vaga konservatiivsed ja traditsiooniline peremudel ruulib. mees teenib kova raha, naine kussutab lapsukesi. see mudel mis Eestis rohkem toimib, et molemad teenivad vordselt, hakkab alles nyyd kujunema. ilmselt sellest ka naise totaalne kaitse lahutuse puhul. ootame edasisi arenguid huviga...

  • comment

    30.08.2007 11:55:37 | Vasta

    hee. sellist stsenaariumi siinne systeem ette ei nae... mees saab igalt poolt kolakat. naine skoorib lahutuse puhul igal kymnel juhul.
    muuhulgas on nad siin vaga konservatiivsed ja traditsiooniline peremudel ruulib. mees teenib kova raha, naine kussutab lapsukesi. see mudel mis Eestis rohkem toimib, et molemad teenivad vordselt, hakkab alles nyyd kujunema. ilmselt sellest ka naise totaalne kaitse lahutuse puhul. ootame edasisi arenguid huviga...

  • anonymous

    31.08.2007 15:09:59 | Vasta

    kokkulepe on üks asi, aga kas isa ei tunne, et tal ikkagi on kirjutamata kohustus lapsi toetada ja kas ta ei peaks _tahtma_ lapsi toetada? ja tõesti, korter jääb ju ka lastele, seega ei saa naine üksi 50% ja mees vaeseke jääb poolest ilma, vaid korter jaguneb kõigi liikmete puhul võrdselt - st et isa osa on 20%. selline on minu loogika.
    sorry jah, et perekooliks läks kätte. tubli ja imetlusväärne oled ikkagi! Smile

  • tiiauspaikka

    01.09.2007 10:59:59 | Vasta

    Mina kiidan ja kummardan Soome haridussüsteemi, vähemalt algkooli osas, kus ei pea isegi kustutuskummi või harilikku pliiatsit ostma. Muidugi on tunda ka siinmaal rahanappust ja valitsuse rahakraanide kinnisurutust. Sest abimaterjalide ostmiseks enam väga palju raha ei eraldata.
    Olen ise oma eelkooli-klassile vihikuid tellimas ja kuigi eelkooli klassis kõik on tasuta, küsisin vanematelt, kas nad oleks nõus maksma ühe õppevihiku eest 11 eurot, et meil jääks raha näiteks abimateriali- tangrame, geometrixi paki vm ostmiseks.
    Söögiraha ka kelleltki ei küsita. Riided loomulikult pead selga ostma, aga olen millegipärast täeldanud, et riided Eestis on palju kallimad ,kui Soomes.
    Gümnaasiumis on aga teine elu. Seal peab maksma õpikute eest  iga laps/vanem ise ja seda pole enam väike summa. ûhe õpiku hind algab 20 eurost. Ja õppeaineid on palju. õnneks toisu eest raha ei küsita.

    Aga Kaja, edu sulle, rottide ja laste valvaja rõõmud on ikkagi päris suured, rahamaailma kombitsatest hoolimata Smile

  • Kaja

    02.09.2007 23:01:46 | Vasta

    Tiia: Eks siinmail liigub ka vähehaaval sinnapoole, et koolikulud muutuvad perekonna jaoks väiksemaks. Tasuta koolitoit ja töövihikud põhikoolis tundusid mõni aasta tagasi veel utoopia, aga näe, siin nad on.
    Gümnaasium pole enam hariduse kohustuslik osa, selles mõttes on ka loogiline, et seal perekonnale suuremad kulud tulevad. Riigi roll peaks selles faasis olema stipendiumifondide jms loomine, et vähekindlustatud andekad materiaalsetel põhjustel kaduma ei läheks.

Lisa kommentaar

Loading