See on uudis, mis otseselt minusse ei puutu, aga on nii vahva, et ma lihtsalt ei saa seda kirjutamata jätta. Et Leitti läheb mehele!!!
Eelmisel nädalavahetusel korraldasid lähemad sõbrannad talle tüdrukute õhtu -see on uue aja pulmakomme ja minu meelest igati vahva. Minu lapsepõlves piinati pruuti ja peigmeest pulmapäeval igasuguste ülesannetega nagu lapsemähkimine, lehmalüpsmine ja puulõhkunmine. Nüüd on sellised katsumused tüdrukute ja poissmeeste õhtusse kolinud, ning need õhtud on olemuselt palju mõnusamad.
Leitti pidi laulma Pearu Pauluse stuudiso linti "Oled minu sangar seiklusfilmis", masseerima SPAs libasoomlasest klienti ja vasates tema arvukatele soomekeelsetele küsimustele (Leitti suhe soome keelega on viimase aasta jooksul kogu tema ümbruskonda lõbustanud) ning teenima raha Tammsaare pargis Zorro märgiga velotaksot sõites. Mingeid roose ja südameid pidi ta kah müüma, aga see ülesanne minu meelest eriti lahe ei ole ning ma ei usu, et ka Leitti seda nautis (ta on praegu arusaadavalt puhkusel, eks siis hiljem kuule muljeid). Hea tegevus oli aga äraarvamismäng, kus sõbrad, kolleegid, klassikaaslased, vanemad jt pidid kirjutama Leitti kohta mingeid mälestusi ning tema pidi ära arvama, kes kirjutas.
Mina ei ole pidulikult abiellunud ja pulmi pidanud. Omal ajal tundus väga seikluslik ja raju minna lihtsalt nii umbes loengu vaheajal registreerima ja lasta pärast kursusekaaslastel kihla vedada, kas me lollitame neid või abiellusime päriselt. Hmm. Ma olen täitsa nõus, et liiga noorelt abiellumine pole ikka päris tark tegu - lihtsalt sellepärast, et ise veel nii loll oled.
Leitti arutas ükskord, et kolmekümnendaks eluaastaks võiks juba abielus olla ja nüüd ta siis seda saabki. Usun, et nende abielu tuleb õnnelik: on nad ju enne nii pikalt koos olnud ning on üldse üpris sarnased inimesed. Ka see on minu eluea jooksul kogutud tarkus, et suur erinevus võib küll mõnda aega liita, kuid pikas perspektiivis osutub ikka lahutavaks.