Laupäeva kandvaim sündmus oli ligi kümnekilomeetrine jalutusretk Leitti ning tema tütre Mariaga, kes just täna sai kuu aega vanaks. Kati tuli kah kaasa ning nii me siis kolmekesi ühte väikest inimest jalutasime. Kui mina ühel hetkel kärusanga pihku sain, ei raatsinud seda enam kuidagi ära anda - eks ma tahtsin, et inimesed just mind nooreks emaks arvaksid :) Tegelikult muidugi on tänapäevast kolmerattalist käru lükata lausa lust, ei anna võrreldagi selle jäiga ja manööverdamatu vakstust kobakaga, mis minul Kati sündides oli.
Ilm oli tõeliselt kevadine. Päike paistis näo õhetama ning Maarjamäelt alanud jalutusretke käigus avastasime mitmeid senitundmatuid radu, isegi ühe uue rattatee, mis kulgeb Piritalt Iru sillani.
Õhtul lähen aha Leivo uut ratast imetlema. Kindlasti tuleb siis shampusepudel kodaratesse puruks lüüa, nagu tarbeasjade ristimisel kombeks.