Täna seisid poes minu ees kassasabas kaks hilisteismelist kutti, sihukest lumelauduri-rulamehe-muidu laheda mehe stiili tegelast. Aga nende väljanägemine või grupikuuluvus pole tegelikult oluline, vaid oluline on hoopis see, et ühel helises telefon. Ta vaatas helistaja nime ja vajutas telefoni vastamata kinni.
"Jaa, juba sõidan. Poes käisin. Kassitoitu ostsin," markeeris ta ise selle juures tüdinult kõnele vastamist. Ilmselt helistas siis keegi, kes tema tegevuste kohta aruandlust võinuks küsida, näiteks ema.
Muhelesin, sest tegelikult ütleb neid sõnu armastav pereisa EMT üsna uues reklaamis, vastates oma naise kõnele. Ja on ainult kiituseks reklaamile, kui sealt fraasid tavakäibesse võetakse, olgu või muutunud kontekstis.
Aga see pole veel kõik! Praegu Facebookis ringi kolades nägin Oliveri hetketegevuse kirjelduses samu lauseid. Veel suurem heameel, sest Oliver on mulle sümpaatne ja tore on ju näha, kui mõnele sümpaatsele isikule on meelde jäänud asi, mis sulle endale meeldib :)
See pereisa-ärimehe klipp koos kassitoidu ostmise fraasiga on tegelikult arendus ühest teisest, perekõnesid reklaamivast klipist. Mugavalt diivanil pikutav kass "mõtiskleb" seal oma inimeste harjumuse üle mobiiliga rääkida ja jõuab tõdemuseni, et kui mehele helistava naise jutus on küsimus "Kassile toitu ostsid?", siis on tal oma inimestega ikka päris vedanud...
Ka see rääkiva kassiga reklaam on saanud hämmastavalt palju tagasisidet, selle asjus aina helistatakse ja meilitakse. Arvake ära, mis küsimusega? Eks ikka, et kes on ja kellele kuulub see vahva kass teie uues reklaamis :) Selgitasin siis kassi päritolu reklaami teinud agentuuri (Division) kaudu välja - Antu on reklaamis näidatud maakodu omaniku venna perekonna kass, nii et soovijad teda endale võtta siiski ei saa.
Siinkohal ongi sobilik see reklaamist rääkiv jutt omakorda reklaamiga lõpetada. Head inimesed, võtke endale kõuts või kiisu hoopis Kassiabist või oma kodulinna loomade varjupaigast, seal on kindlasti sama vahvaid-muhedaid kasse kui reklaamikangelaseks tõusnud Antu...