Eelmise aasta Maijooksul sadas, tänavu paistis hele päike. Ja kõik oli kuidagi rõõmus ja naljakas, isegi see, kui Krieger laulis "Naised on hullud" ja et me ei saanud alguses kuidagi aru, kus on stardikaar. Aga kui me ta lõpuks leidsime, saime startida suhteliselt esimestest ridadest:seisime lihtsalt niivõrd õüigel hetkel niivõrd õige koha peal.
Rada pidi olema tavapäraselt 7 km, oli aga teeremontide tõttu lühendatud 6 peale ning mulle tundub, et tegelikult oli veelgi vähem: esimene kilomeeter tuli kahtlaselt kiiresti kätte. Ja vastupidiselt eelmistele aastatele käis rada tänavu teistpidi ringi. Ja rohkem tuli joosta mäest üles: Maarjamäe tõus ja maasikana ka üles Lasnamäe nõlvale. See viimane võttis paljudel võhma välja ja kui ma kuskil kohta parandasin, siis just seal ja üsna palju. Aga üldsielt eriti erksat jooksujalga ei olnud, eelmise aasta tulemust ilmselt ei löö :)
Finishis said kõik lõpetajad roosi ning igasuguseid testreid - kreeme, päevituskreemi, dsuhigeele, ihupiima, plaastreid, hügieenisidemeid... Ning jogurtit ja isegi leiba ja minipaki võid :) Kuna ma lõpetasin siiski üpris ees (ka mitte-erksa jalaga võib end naistejooksul tegijana tunda :), sain testrite juures järjekorrata ja tunglemiseta valida.
Kati ja Ode võtsid rahulikult ja küllalt suure osa teest kõndisid koos: Odele ei meeldi asfaldil joosta ning Kati oli talle sõbralikult seltsiks.
Üks tore naistekas üritus oli. Ja järgmisel pühapäeval on analoogne Naisten Kymppi Soomes.
___
Tulemused. Minu koht 42, aeg 24:45. Distantsi pikkus, nagu öeldud, määratlematu :)