Meie suures kortermajas käib lumekoristus nii, et koristajad/kojamehed (kes meil muide on lihtsalt super) koristavad majaesise kõnnitee, kuhjates lume maja ja kõnnitee vahelisele rohuribale või sõiduteele. Linna (või linnaosa) sahk sõidab läbi ja lükkab kahte lehte puhtaks selle osa, kus autod sõidavad.
Aga on veel kolmaski osa - see, kus autod pargivad. Seda ei korista keegi, kui just autoomanikud ise labidat pihku ei võta.
Muidugi võtavad, vähemalt osaliselt. Ja siin ma olengi teinud - pühade ajal osaluseksperimendina, haigusepäevadel aknavaatluse teel - rahvuslikke üldistusi inimeste suhtumises ÜKT-sse ehk ühiskondlik-kasulikku töösse. Ühiskondlikku selles mõttes, et sa ei saa ju kindel olla, et sinu poolt korralikult puhastatud magusat parkimisplatsi teiste poolt ei hõivata, kui oled sealt minema sõitnud. Ja kuna lund sajab muudkui juurde ning ka sahk lükkab aina uusi valle parkivate autode blokeerimiseks, tuleb koristustöö aina ja aina ette võtta.
Aga nüüd siis rahvuslike üldistuste juurde.
Esimene aktivist, kes lumelabidaga müttama asub, on enamasti eestlane. Laialt lahmides võiks ehk rääkida suuremast vastutusest ja peremehetundest, aga mina arvan siiski, et pigem algatus- ja kättevõtmisvõimest.
Venelased on altimad kaasa tulema. Kui keegi juba koristab, on nad kak raz samuti platsis. Huvitav on see, et kui eestlane (sh mina) alustab alati kõigepealt oma autoümbruse korraldamisest, siis venelased tulevad talle enamasti appi (st lähedalolevaid kohti puhastama, olgu nende enda auto kus tahes). Muidugi nõuab solidaarsustoon siis, et pärast tuleb minna ka aitajaid nende autokoha juurde aitama (vähemalt mina olen niimoodi teinud). Kui tuleb teine eestlane, läheb ta ikka oma auto juurde müttama ning ma nagu ei tunne, et mul sobiks teda sinna abistama minna.
Samas on just venelased ka need, kes lumeloopijatele märgivad, et elanikud ei pea ju ise majaesist lumest puhastama. Noh, võibolla on eestlased lihtsalt introvertsemad ega tule seda ütlema :) Ent kui venelastele vastata, et ma tean küll, et ei pea, aga on ju parem, kui on koristatud, on nad varmad kaasa lööma, kasvõi paar labidatäit viskama. Eestlased pole vähemalt minu kogemuses kunagi seda teinud, et võtavad labida üle ja natuke aitavad - nemad toovad pigem ikka oma labida (ja nagu öeldud, lähevad sellega siis oma auto juurde).
Ja siit on ju täiesti loogiline, et kui ma pühade ajal puhastasin lumest üht tühja parkimiskohta, ütles eestlasest majanaaber üllatunult: "Su oma auto on ju juba välja kaevatud, mis sa veel siin teed?" Ilmselt arvas ta, et olen liiga hooga sattunud ega pane enam tähele, et olen oma masinast ammu eemaldunud :)
___
Täiendatud. Leidsin ühe nelja aasta taguse jutu samal teemal. Praegu, peab ütlema, on lumekoristajaid küll kordades rohkem kui mäletan oma lumekoristuskarjääri algusaegadest ja mis kumas läbi ka sellest eelmisest postitusest. Mulle kohe meeldib mõelda, et maailm on vahepeal sõbralikumaks, hoolivamaks, paremaks jne muutunud :)