Maijooks on üks ütlemata tore jooksuüritus - nii tore, et kui teda olemas ei oleks, tuleks ta välja mõelda. Tõeline naiste jooksupidu, kus domineerib 7km läbimise osalemisrõõm ja julgelt 99% osalejate jaoks on just see tähtsam kui tulemus. Tegelikult minu jaoks ka, ehkki Maijooks oleks koht ka egotripiks - täiesti pingutamata saad end tuhandetest eespool tunda. Sest enamik ei tule siia tulemust tegema, vaid... ütleksin, et maijooksma. See on fiiling omaette.
Minu Maijooksu-traditsioon ulatub väga ammustesse aegadesse. Oleme koos Maiklubiga käinud varem mitmel korral ka Soomes Naisten Kymppil (eriti ere on muidugi mälestus esimesest ammusest korrast, sest Eestis tollal enam/veel sellised suuri jooksupidusid ei olnud, sellega kaasnevast rohkest nännijagamisest rääkimata). Ja nii olengi Maijooksu fänniks jäänud tänaseni, meelitades viimastel aastatel kaasa ka lapsed. Tänavu ületasid Kati ja Ode finishijoone käsikäes - nii nunnu ja nii maijooksupärane :)
Tänavu vahetus Maijooksu tiim ja korraldus on nüüd Spordiürituste Korraldamise Klubi kindlates kätes. Mis nähtus ka tõhusasat turundusest-eelreklaamist ja sellega kaasnevast osalejate rohkusest - Maijooks tõi seekord kokku ca 8000 jooksjat-kepikõndijat! Ja ajavõtusüsteem toimis korralikult ja rada oli õige pikkusega ja lõpus oli nänni jaotus mõistlikult korraldatud jne. Ja ehkki need Maijooksuga varasemalt peaaegu alati kaasnevad korralduslikud ebatäpsused olid omamoodi armsad, ei tee nende puudumine üritusele küll karvavõrragi kahju.
Kahju on ainult sellest, et Karin oli täna koolitusel ega saanud jooksule tulla. Aga Kairi ja Anna olid kindlalt platsis ja Mart muidugi ka - temal oli tänavu viimane võimalus osaleda lastejooksul. Järgmisel aastal võib Kairi ta juba Maijooksu meestehoidu anda :)