Isa idee peale sedasime Väljaotsal sisse majaraamatu: kõik, kes maale tulevad ja seal on, kirjutavad oma tegemised majaraamatusse sisse.
Väljaotsa talu esimese majaraamatu ajalugu algab augustist 2010, aga ma ikka ei saa loobuda dubleerimast ja kirjutan seekordse pika nädalavahetuse - reedel, 20.augustil oli taasiseseisvumispäev apuhul ju vaba päev - tegemised ka siia üles.
Tanumatalgud. Jätkuna Leivo alustatud oksakärpimisele raadasime tanuma äärest ka kaugemalt. Ja lisaks kangutasime välja ja veeretasime kaugemale mõned väga lähedased kivid. Isa ütles, et sellega algab tee kapremont - eks ta ole, järgmiseks tuleb rööbastega midagi ette võtta. No mis midagi - tuleb ära täita :) Igatahes sai tanum valgem, avaram ja muidugi turvalisem autoga sõitmiseks. Ja ma pole sugugi jäädavalt loobunud mõttest kord ka kiviaed korda saada...
Kukeseened ja pohlad. Esimesi kahe söögikorra jagu, teisi esmaseks moosiks.
Maasikapeenar. Istutasime osa maasikaid "uudismaale" ehk uue kartulipõllu kõrvale ümber.
Silmailu. Lillepeenrad said läbi kaevatud. Septembris tahaksin veel krookuseid ja tulpe maha panna - tnavukevadised olid imeilusad. Ja praegu õitsevad lõheroosad gladioolid - nende sibulad tuleb kah sügisel välja kaevata ja uueks kevadeks alles hoida.
Võitlus rohumetsaga. Eeskätt isa+trimmeri tegevus.
Vapsikud. Või mingid muud hiigelsuured herilaselaadsed putukad, kes on maja voodri vahele pesa teinud ja pimedas tule peale tuppa lendavad. Oeh, nad on tõesti lausa hirmuäratavalt suured! Ja toast välja ei lähe kuidagi, ainult sumisevad ringi. Nii suurt putukat ei julge isegi kärbsepiitsaga rünnata, ja nii mes iis pimedas lihtsalt põgeneme, et putukas järele ei jõuaks ja ukse vahelt sisse ei sumistaks :)
Saun. Palju tolmavat tööd tehtud, tuli end saunas puhtaks nühkida. Meie saun on küll nö kõigi ebamugavustega (kausis pesemine), aga põhifunktsioonilt - leilivõtmiselt - super. Nii puhast ja siledat tunnet pole nahal ammu olnud.
Muidu aga... Suvi sai lõppenuks kuulutatud. Sest roheline kiik on nüüd heinakuuri kantud, ja kaugel need punased pihlakamarjadki on. Kuidagi äkki tuli see suvelõpp - kogu aeg nii soe ja sume, kuid nüüd äkki kõrgele tõusnud öötaevas eredate tähtedega, külm kaste ja tuule jahe tuhin üle õue. Isegi päike, alles mõni päev tagasi nii soe, tundus kuidagi leigem. Ja väike suvekurbuse tunne on...