Mammu on oma seljavigastuse tõttu jätkuvalt haiglas. Käime teda seal vaatamas, aga ega need väga rõõmsad emotsioonid pole olnud. Haiglavärk pole juba iseenesest kunagi rõõmus.
Täna aga oli Mammu juba voodist püsti ning kõndis tugiraamiga ettevaatlikult ringi. Istuda ei tohi ta veel kaks kuud, aga püsti tõusta ja liikuda juba võib.
Mul on hästi hea meel.
Selle üle kah, et ta sõnaselgelt ütles: enne 13.novembrit (mil tal on seal arstiaeg) ta Tartusse ei tüki. Õige otsus, sest Mammust pole praegu Veera aitajat. Tal on vaja endal terveks saada, mitte jõudu (ja eelkõige energiat) ära anda.