Eile õhtul käisid meil neljad mardisandid. Viimastega koos sõime kohupiimakooki, sest need olid Ode koos sõbrannadega.
Siis rääkisime pikalt Katiga, kes elas raskelt läbi ja üle oma esimest laupkokkupõrget Eluga.
Ja ma ei jõudnud oma divisjoni sügisesele suurpeole, ehkki olin pühalikult lubanud sinna minna. Kolleegid (ja sõbrad ja tööpartnerid ja muidututtavad) muidugi niikuinii pidevalt nurisevad, et ma kuskil ei käi. Aga lapsed nurisevad, et ma olen liiga vähe kodus. Ja Leivogi küsib aegajalt, et kas mul ka tema jaoks natuke aega on. Nii et üritades teha kõike ja pisut ning otsides tasakaalu, pole lõpuks keegi rahul
Peaks vist hakkama elama kvartalite kaupa. Kodukvartal, peokvartal, armastuskvartal. Ainult et... kellel ma selle poole aasta pärast, mil vastav kvartal taas kätte jõuab, enam üldse meeles olen?
Nii et jätkan siiski vanaviisi. Tänase päeva valik on, et jääb minemata Cosmo peole Astorias.