Täna õhtul tähistasime Kairi pool tema poja Mardi 9-aastast sünnipäeva. Päris sünnipäev on vaesel lapsel 1. jaanuaril ja ehkki Kairi tegi uue aasta alguses vihjeid, et oleksime juba õigel õhtul nende poole oodatud, olid kõik aastavahetusest liiga väsinud, et vedu võtta.
Nii et täna siis tagantjärele.
Sünnipäevalaps oli murdnud mõni nädal tagasi koolist tulles sõrmeluu - lihtsalt komistas ja kukkus ning pani käe õnnetult maha -, aga praeguseks oli kips juba maha võetud. Katiga oli neil hea sõrmeluu-murru kogemusi vahetada: vasakukäelisel Katil oli hiljuti murtud parema käe väikeats, paremakäelisel Mardil vasaku käe sama sõrm.
Ning nende kass oli ikka elus ning nii hea tervise juures, kui tema kõrge iga - 16 aastat - vähegi lubab. Isegi karv oli ilus ja kohev ja saba püsti. Vahepeal oli temaga tublisti loomaarsti juures käidud, isegi operatsioone tehtud. Ma tollal veel vaikselt mõtlesin, et milleks vana looma piinata, ehk oleks õigem üks kerge uinutav süst - aga näe, valesti mõtlesin ja Mustil paistab veel pikalt rõõmsaid elupäevi.