Kalendri järgi algas eile kevad, aga talvele ei tähenda midagi: märtsist on kujunemas tänavune külmeim talvekuu.
Tee Uustaluni oli lahti aetud, kuid edasi üle põllu tuli sumbata põlvini lumes. Kuna pole sulatanud, siis lumekoor ju ka ei kandnud. Värava sai vaevu hange sees nii lahti nügida, et mahtus külg ees sisse pugema.
Köögiräästa all olev hang ulatus mulle puusani ning lauda ja isa kunku vahel on küll vähemalt meeter lund.
Kõikjal valitseb täielik talvetardumus. Kell neli päeval, taevas lõõskamas ere ja juba vägagi soojendav päike, näitas termomeeter 9 külmakraadi…
Aga lootus kevadele pole siiski veel lõplikult kadunud! Siin, jah, siin, maja lõunapoolseima seina ääres, peaksid kunagi tärkama lumikellukesed…
