Get a life!

5-kuune Tiffany, kes meile jõudis Kassiabi kaudu, on pärit Mustamäe korrusmaja keldrist - sealt, kus taksikoerad kasse murravad. Ka tema ema arvati olevat langenud takside ohvriks, igatahes pikalt kadunud ta oli, kuid hiljuti olla teda siiski uuesti nähtud - paraku ka uuesti tiinena.

"Paraku" sellepärast, et kelder pole kassipoegadele siiski mingi kodu. Tollesama Kassiabisse jõudnud pesakonna kohta ütlesid isegi Kassiabi inimesed, et nii haigeid kiisupoegi pole nemad enne näinud.

Nimelt põdesid Tiffany ja tema õed-vennad 3,5 kuu vanustena läbi kassikatku - raske haiguse, millest nii väikesed kassid harva omal jõul välja tulevad. Nii et sellele pesakonnale oli takside veretöö tõeline õnn - tänu sellele sattus piirkond Kassiabi huviorbiiti ja sealsed tänavakassid püüti kassiabiliste poolt kinni. Nii sattusid haiged kassipojad Reeda ja Inga juurde, said seal palju armastust ja ravi ja on kõik praeguseks ka päriskodudesse jõudnud.

Ent Tiffanyt tabas haigus kõige raskemalt ja oli ka visa taanduma. Ilmselt jõudis laastamistöö närvisüsteemini, põhjustades seal võibolla püsiva, võibolla mööduva kahjustuse: Tiffany pea väriseb, kui ta midagi pingsalt vaatab, ja tagajalad ei taha hästi sõna kuulata. Nii armastabki ta kõige rohkem kõhutada - nagu näha kõrvalolevalt pildilt - ning kui tal on kiire näiteks diivani alla (praegu on ta veel inimeste ootamatu liikumise ja valjemate häälte suhtes natuke pelglik), liigub ta meie libedal lakitud puupõrandal edasi "esisillajõul" ehk tagumist otsa lihtsalt järel lohistades. Sealjuures on ta muide hämmastavalt väle. Ja hämmastavalt osav: näiteks ei valmista talle pealtnäha mingit raskust turnida vannitoas kõrgesse mustapesukorvi ja sealt välja.  Või ronida valdavalt esikäppi kasutades diivanile.

Tiffanyle meeldib väga mängida. Olgu paelaga või siis näiteks pudelikorki mööda põrandat veeretades. Libedad põrandad on selle juures ilmselt heaks trenniks, igatahes on Tiffu omandanud lausa hokimängija osavuse eset jälitades ja kinni püüdes. Ning mis eriti suur rõõm - iga päevaga saab ta tehtud aina rohkem samme ka tagajalgadele toetudes. Pepu küll vänderdab kahele poole ja saba on pingutusest püsti nagu kuusk, vahepeal vajub jalg alt ära ja kass kukub küljeli - aga ta kõnnib! Praegu küll tundub, et jalad taastuvad -  kui mitte täielikult, siis vähemalt osaliselt. Juba teeb ta isegi metsikuid küliskäija-kassi hüppeid "saaklooma" tabamiseks! Hüpe lõpeb praegu veel küll kiisu külilikäntsatamisega, aga kindlasti on ka iga hüpe eelmisest pisut osavam... Lisatud kõndimispildil on Tiffu käinud kiusamas juhtmepusa teleka all: telekas koos pusaga on praegu remondi tõttu vales kohas ja pakub ohjeldamatuid mänguvõimalusi. Lisaks pakkus ohtraid mänguvõimalusi draakonipuu (esimesel pildidl), kuid kui selle tüved juba päris maadligi said painutatud, halastasin ma taime peale ja paigutasin ta vannituppa pesumasina peale ajutisse varjupaika.

Aga kuidas reageerib uue kassi ilmumisele oma kuningriiki meie esikass Kisti Kasutu Meow? Esimese päeva pelg, käpalöögid ja tige kähisemine on asendunud ettevaatliku uudishimuga: talle väga meeldib näiteks Tiffany mängu jälgida (seda ta lisatud pildil silmade hiilates parasjagu teebki). Tundub, et ta peab Tiffanyt vist millekski kõrbehamstri või roti taoliseks huvitavaks eluslisandiks oma kodus, kes aga erinevalt eelmainituist millegipärast puuris ei ole :) Algul ei tahtnud ta lubada Tiffanyt kööki (seal on Kisti sööginõud), nii et Tiffany kausid asusid kaks esimest päeva Jüri toas. Nüüd on siiski ka need kööki kolitud, sest Kisti on leebunud. Ainult et Tiffany ei tohi süüa samal ajal kui tema, vaid peab kaslaste hierarhias oma kohta teadma ja alandlikult ootama, kuni esikass einestamise lõpetab. Tiffany ka ootab, ja sööb siis kõigepealt tühjaks Kisti kausi - Kisti jätab talle alati midagi alles - ja alles siis enda oma. Ei teagi, kas ta teeb niimoodi lugupidamise märgiks või talle lihtsalt maitseb Kisti toit paremini (Tiffu enda söök on kiisupoegade krõbinad ja vitamiinipasteet, Kistil suure kassi krõbuskid ja mingi konserv). Muus osas saavad aga nad juba päris kenasti läbi: sellele aitab kaasa ka Tiffu siiras, kuid pealetükkimatu huvi teise kassi vastu. Ta käib Kisti kannul, kuid ei tüki talle liiga lähedale, lihtsalt on. Ja laseb ennast vaadata.

Tiffu turjal on praegu veel suur karvutu laik - haiguse ajal sai ta nii palju süste, et sinna tekkis korp. See on nüüd maha tulnud ja turi paraneb.

Aga miks on tema nimeks Tiffany? See on Kassiabis pandud nimi, nii et ma ristimise tegelikke tagamaid ei teagi. Aga me ei hakanud seda muutma, sest nimi sobib talle ju ülihästi: no kas ta oma peenes närvilises elegantsis ei meenuta siis musta kleidi ja valge sallikesega Audrey Hepburni legendaarses filmis "Hommikueine Tiffany juures"?