Kai ja Ivo tütar Merli sai neljandaks sünnipäevaks sellise asja, kus pooliku palli küljes on käepidemega vars. Võtad käepidemaest kinni, astud pallipoolele ja hüppad selle agregaadiga. (Hmm, omamoodi naljakas, et praegusel üliturvalisuse ajastul, kus lasterõivaste kapuutsil ei või paelugi küljes olla, sellist kukkumisohtu lausa välja karjuvat lõbustusvahendit üldse müüa tohib!)
Muidugi oli seda imeasja nähes kõikidel suurtel maukudel (mina, Karin, Kairi ja Kai ise kah) kohe vaja lapse mänguasi enda kätte võtta ja kitsukeses esikus hüppamist harjutama hakata. Ei, pead keegi lõhki ei kukkunud, aga ülemäära hästi see asi välja kah ei tulnud. Olime juba otsustamas, et ega sellega ei saagi tegelikult korralikult hüpata.
Kuni teisest toast tuli Ivo, vaatas meie ponnistusi ja märkis:
"Ah, kui me väiksed olime, siis hüppasime samamoodi ju labidatega!"
Võttis hüppeaparaadi (mis kõrguselt talle vist puusanigi ei ulatunud), astus peale ja kargas korisdoris ringi nagu känguru, kordagi seintest ja kapinurkadest ohustumata :)