Täna hommikul märkis Kati, et ta on veel ainult kuu aega 16-aastane. Jajah, täiesti õige tähelepanek.
Igatahes: kui nii edasi läheb, siis varsti ei julge ma enam öeldagi, kui vanad mu lapsed on :) Sest inimesed, kes lastest ei tea, peavad mind nooremaks kui ma olen, kuid laste vanust kuuldes pakutakse mu vanuseks vähemalt viis aastat suuremat numbrit. Iseküsimus muidugi, mida meeldivamaks pidada: kas seda, kui (minu vanust kuuldes) üllatutakse "oi, sa oled palju vanem kui ma arvasin" või imestatakse (laste vanust kuuldes) "oi, ei osanud arvatagi, et sa juba nii vana oled, et nii suured lapsed on" :)
Aga see on tegelikult kõrvaline teema. Oluline on see, et mu vanim laps on juba nii suur, et talle näiteks sõbrapäeval kulleriga punaseid roose saadetakse. Mu emasüda ei tea sellistel hetkedel, kas liigutusest kokku tõmbuda või plahvatada. Minu suur tütar...