Lühike kokkuvõtekahest tänavuse talve toredast tegemisest, mis on õigel ajal kirjutamata jäänud.
Aastavahetus. Pikka aega kerinud plaan küpsetada meie kodus sõprade seltsis lammast päädis sellega, et Heilolt tellitud lammas läks ahju hoopis Eistvere mõisas. (Jaa, tõepoolest – sama koht, kus toimus Maku sünnipäev). Samal ajal käis peoseltskond lähedalasuvas rabas väikest matka tegemas – Urmo eesmärk oli jõuda suure kaheharulise puuni ja sinna me paaritunnise käimise järel jõudsimegi. Pidulikult sai avatud šampus, vaadatud nutitelefonis vanaisa multikaid(“koerad olid ära söönud!” oli pärast õhtut läbiv nali) – ja kui hakkasime tagasi minema, tuli välja, et olime pikka tiiru tehes enamvähem auto kõrval šampust joomas käinud, sest tagasi viis salakaval Urmo meid umbes viie minutiga.
Järgnenud aastavahetuspidu oli imeilus. Suur mõisasaal, küdev kamin, pidulik söögilaud nagu vanaaegsetes filmides, ilutulestiku laskmine… Veel kord tänud Katrinile, tema emale ja Rihole – niisugust aastavahetust, kus oled nagu peol külaline, ei mäletagi.
Pilt on Urmo kaamerast (või õigemini telefonist) ja siia kopeeritud tema Facebookist.
Soomaal jõgesid puhastamas. Teisel advendil (ehk siis juba eelmisel aastal) sai Seakayaking Estonia eestvedamisel puhtaks tehtud 60km Soomaa jõgesid. Jõed jagati paatkondade vahel lõikudeks ning igaüks korjas oma lõigult ära kaldaäärtes ulpiva olmeprügi, et kevadel suurveega vähem rämpsu Läänemerre satuks.
Minu ja Leivo saak oli kaks kilekotitäit prügi, mis kajaki peal päris uhke mäe moodustas. Eeskätt leidsime alkoholipurke ja plastpudeleid, eriboonuseks plastmasskauss ja kaks suurt kanistrit.
Ja kui ma ütlesin, et korjasime ulpivat prügi, siis see on tegelikult liialdus: ei ulpinud see prügi midagi, oli päris kõvasti jääs kinni, sest külma oli -9 kraadi. Aga ilm oli suurepärane - päike ja tuulevaikus. Ja elus esimest korda nägin ma vees ujuvat saarmast!