Get a life!

Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on

Mobiil kadunud ja leitud

Eile õhtul, kui tahtsin telefoni hommikuks äratama panna, märkasin, et tavapärases käekotisahtlis seda ei ole. Kuna mäletasin, et töölt koju sõites olin autost helistanud, olin üsna kindel, et pistsin telefoni autolaekasse ja unustasingi sinna. Aga kuna olin juba magama minemas ning õues sadas vihma, ei viitsinud enam auto juurde minna. Ärkasime Kati telefoni abil.

Hommikul sain aga tõelise külma dushi - autolaekas telefoni ei olnud.

Teadsin, et õhtul polnud ma kodus telefoni kasutanud.

Järelikult kukkus maha, kui ma sülearvuti, käekoti, raske kartuleid täis üleõlakoti ja kahe pilgeni täis poekilekotiga kõrgetel kontsadel autost majja vaarusin. Mõtlesin ju auto juures hulk aega, kas käin kaks korda või kutsun Jüri vastu - aga sain kuidagi ikka ühe korraga mindud.

Lonkisin tee autost korteriukseni mitu korda läbi. Telefoni ei olnud.

Kähku käisid peast läbi mõtted, mida telefoni kadumine tähendab. Aparaat ise - tühja sellest, see on niikuinii kolm ja pool aastat vana ning kõik teevad iroonilisi tähendusi tema katkise ja kulunud kesta kohta. Aga kahju ikka, sest seletamatul kombel oli ta mulle armas (sellepärast polnudki ma teda ka välja vahetanud) ja töötas kah hästi.

Telefoninumbrid - umbes pool aastat tagasi sundis Leivo mind õnneks kõiki kontakte mobiilist Outlooki tõmbama. Vahepeal pole ma seda küll uuendanud, kuid viimase poolaasta telefoninumbrid on lihtsalt taastatavad.

Numbrite lekkimine - mul on telefonis mõnigi väga konfidentsiaalne number. Jääb üle kaart ja IMEI kiiresti sulgeda ning loota, et telefoni leidja on inimene, kes numbreid kas üldse ei vaadanud või on tal neist täiesti ükspuha.

Abiks võiks olla variant telefoni positsioneerida. Leivol ja Alaril on mu numbri positsioneerimise õigus - näeb vähemalt, kus telefon asub.

Keset neid murelikke mõtteid tabas mind äkki telefonihelin.

Mobiil oli tõesti välja kukkunud, kuid vedeles siinsamas auto all. Täiesti alles, öisest vihmast hoolimata isegi täiesti kuiv. Ilmselt olin ma teda kukkumishetkel kuidagi kas jala või mõne kotiga müksanud ning sügavalt auto alla tõuganud.

Ja olgu siinkohal kiidetud see inimene, kes mulle juba kolmveerand kaheksa tööasjus helistas! :)

Kommentaarid (3) -

  • Piret

    25.04.2007 14:09:54 | Vasta

    selle kohta sobib öelda, et ärgem uskugem imedesse, vaid lootkem nendele.

  • sammas

    25.04.2007 17:07:44 | Vasta

    Või loodame imedele ja kasutame Outlooki? Aga kui mul ei ole oma Leivot, kes õpetaks? 9 inimest 10st mõtleb ju samuti - tühja sest aparaadist, aga appi! mu numbrid. Konfidentsiaalia! Teenusepakkuja! Tarbijakaitse! Appi! Kuidas sa seda tööalaselt kommenteeriKSId? Smile

  • Kaja

    25.04.2007 17:51:59 | Vasta

    No kuidas ma inimlikku laiskust ja rumalust (sh mu enda oma) ikka tööalaselt kommenteeriksin Smile
    Kui Sa aga pead silmas, et miks EMT ei õpeta kontaktidest varukoopiaid tegema, siis õpetab küll - näiteks kodulehel emt.ee/wwwmain või ka otsepostitavates materjalides. Aga ega siis enamik inimesi ei loe ju seda "spämmi", mida operaator neile posti teel koju saadab. Ja kõik tehnoajakirjanikud on teinud väga head tööd sama asja propageerimisel - aga ega siis inimesed neid va igavaid tehnikajutte ei loe.
    Või kui isegi loevad, siis ikka lükkavad järgmise päeva peale edasi selle praktilise ärategemise. Või mõtlevad, et saab läbi niigi.
    Nagu minagi.
    Eks see eeldab pikemat ajupesu, et niisugused asjad teadvusse kohale jõuavad. Nii umbes 10 a tagasi ma töötasin kindlustuses ning tundub, et alles praegu hakkavad need tõed vähehaaval kohale jõudma, mida juba tollal korrutasime nii et endal hakkas juba imelik Smile

Lisa kommentaar

Loading