“Mõnuained tulevad Kolumbiast” – nii oli kunagi pealkirjastatud üks kohvireklaam. Ja meie Leivoga läheme nüüd rohkem kui kolmeks nädalaks avastama seda kurikuulsat mõnuainete (mitte ainult kohv, eks ole), gueriljade ja kodusõdade maad. Sest kevadel õnnestus osta ülisoodsad Helsinki-Bogota-Helsinki piletid – kuidas seda maailmanägemise võimalust siis kasutamata jätta!
Tegelikult küll, nagu kinnitavad kõik viimasel ajal Kolumbias käinud ja ütlevad ka ametlikud allikad, on Kolumbia riskantsus juba suures osas müüt ning riigis on asjad enamvähem kontrolli alla saadud. Muidugi, tuleb teada, kuhu minna ja kuhu mitte – aga üldiselt olevat Kolumbia turistile sama turvaline kui mistahes teine Ladina-Ameerika riik. Ning turistlikust oskamatusest või halva õnne korral võid sekeldustesse sattuda igal pool.
Kolumbia “Welcome-to-Estonia” laadne turismiedendus- ja riigitutvustusprojekt on selle riskiteema muide väga tabavalt ära kasutanud: “Colombia - The only risk is wanting to stay”.
Aga jah. Esmaspäeva õhtul astume Tallinnas laevale ja seiklus algab. Juba teel olles elad reisi sisse ning seda iseäralikku vabaduse ja avastamise ja uue kogemise tunnet tahaks ikka ja jälle uuesti kogeda.
Aga praegu, pühapäeva õhtul, on küll hoopis see tunne, et kuidas me siis lastest nii kaua eemal oleme, kõik asjad jäävad pooleli, nii palju on teha ja üldse oleks meil oktoobris ka kodus ütlemata hea…