Siiri võttis initsiatiivi ja kutsus kokku endiste ja praeguste kolleegide naisteõhtu. Muidugi oli see keeruline ettevõtmine, sest me kõik oleme ju nii hõivatud mutid, et ühist vaba õhtut tundus vahepeal juba võimatu leida :) Aga siiski läks õnneks.
Õhtul kihutasin töölt koju ja lükkasin oma maailma kiireima koogi (Juubeli tordipulber+kohupiim) ahju. Poole tunni pärast rändas ahjukuum kook autosse, võtsin auto peale Anneli ning maandusime ainult väikese hilinemisega Siiri ilusas armsas kodus.
No kõigepealt tuli muidugi imestada, kui palju Siiri ja Leitti lapsed on kasvanud. (See on see teiste inimeste laste fenomen - kasvavad suureks nagu mühin. Enda lapsed, tundub, ei kasva kuidagi :)
Ohtralt südamest tulevat naiselikku klatshi töö ja inimeste üle. Aga heatahtlikult, sest me ei ole õelad.
Palju juttu reisidest, sest see teema on meile kõigile südamelähedane. Ja sellega seoses "Minu...." raamatusarjast, mida me fänname (kui ehk Tai-raamat kõrvale jätta).
Lõpu eel seltsis meiega ka Kati, kes tegi ettekandja-proovipäeva Paadis, tuues seltskonda ka gümnasistineiu teemasid ja maailmavaadet. Ning loomulikult andsid oma panuse selstskonna rikastamisse ka meiega olnud kolmeaastased printsessid.