Vaatasin üle oma Memmega seotud reliikviaid ja leidsin vanad kirjad. Kuna kirjad võivad kaduda, kirjutan nad muutmata kujul siia ümber - vähemalt sisu jääb siis alles.
Memm oli õnneks hoolas dateerija ja nii on kirjade on juures ka kõik saatmise kuupäevad ja aastaarvud.
"14.12.1994
Tervitusi Vanakülast!
Kudas elate kas olete kõik terved, muidugi on teil kõigil kiire, sest kes käivad tööl ja Kaja sinul veel kõige kiirem. Mõtlen iga päev sinu peale mis moodi sa saad kolme lapsega akama. Praegu on ilmad ka niisked kudas saad lapid kuivaks. Kas köetakse ja toad on soojad sest väike laps vajab sooja. Katti ja Jürri on juba suured nemad mängivad ja pea soojad riided seljas.
Sinu ema ja isa ei käinud see pühabe maal. Ennu pere ka ei käinud eks nad peavad sünnipäevasi. Mäepealse Helmil on 83 sünnipäev. Helmi on Malle juures lamba tõi meile. Ja Kairil on 20 aastane sünnipäev.
Tervita Nastad ka minu poolt. Soovin teile kõigile häid jõulu pühi ja head uut-aastat. Selle Silvia pildi saatis Milda sinu 25 sünnipäevaks ja palus sulle edasi saata.
Tervitades Väljaotsa vanaema."
Selgituseks juurde, alustades lõpust. Milda oli Memme Rootsis elav õde ja Silvia pilt oli muidugi paraadfoto Rootsi kuningannast - Milda varustas meid heldelt oma kuningapere muinasjutuliselt ilusate piltidega. Ja küllap oli 25-aastasel minulgi selle üle hea meel, sest too Silvia pilt on siiamaani mu fotokarbis alles. 1994.aastal polnud ilmselt veel klantspiltidest tüdimust tekkinud...
1994. aasta detsembris oli titaeas Ode Liis. Ja tõesti kasutasin ma marlimähkmeid, nii uskumatu kui see praegu endalegi ei tundu. "Pampers"-tüüpi mähkusid oli siis küll juba ka Eesti poodidest saada, aga nad tundusid mulle ebamõistlikult kallid - eriti kui kahest eelmisest lapsest oli kuhi korduvkasutatavaid marlimähkmeid olemas.
Sel sügisel viivitati Tartus kütmisega küll kaua - kõigil Ode esimeste elukuude piltidel on muu pere pakitud kampsunitesse ja villastesse sokkidesse. Aga küllap detsembri keskel siiski juba köeti, aga ilmselt polnud ma jõudnud sellest Memmele veel kirjutada. Noh, aga kui Jüri sündis, polnud Tartus jälle terve aasta sooja vett - täiesti uskumatud ajad olid ikka...
Mäepealse Memm oli sel ajal suhteliselt värskelt oma Taadist ilma jäänud ning ei tahtnud enam talvel üksi maal olla, vaid läks talveks linna tütre, minu tädi Malle juurde. Nii pidaski Väljaotsa Memm tema lamba (ja hiljem kanad) ületalve, kuni Mäepealse Memm jälle kevadel oma kodutallu saabus ja nood enda juurde viis.
Seda kirja kirjutades oli Väljaotsa Memm 77-aastane.
Ja nüüd järgmine kiri, kaks aastat hiljem.
"25.01.1996
On pühapäeva hommik kui teile kirjutan. Tänan sind kirja eest minul oli hea meel kui lugesin sinu kirjast, et lapsed on terved. Eks nüid ole Nasta ka terve. Jah tänavune talv on igasuguseid haigusi. Mina olen ka praegu terve, ega ma nüid pika kirja jõua kirjutata ema ja Enn on maal eks nad täna sõidavad linna aga praegu on nad mõlemad õues nii kasutan ma juhust kirjutamiseks.
Ennule oli nüid 1 nädal talve puhkust ema tuli eile bussiga, emal see aasta on teine päev maal olla ja isa käis viimaks kui teid käis ära viimas. Ja nii siis kui teie läksite 6 jan. ja mina siis 8.jan. jäin haigeks kaks päeva oli küll irmus raske aga loomad sain ika kuidagi söödetud, aga januari kuu seisis haigus küljes.
Enn on käinud iga nädal kodus. Ühe teie laste pildi saatsin Rootsi Mildale tema kirjutas juba vastu ja ütles oli kätte saanud palus tänada teid selle eest see oli see pilt kus lapsed tantsisid see oli nii ilus nagu post kaart peangi lõpetama kell saab kümme eks nad varsti tulevad tuppa.
Täna muidu ilus ilm külma on 9 krad. ja tuult on ka vähe. Aga lund on palju, vastla päeval aeti vähe teed sisse, kui nüid tuult tuleb eks siis tuiskab täis, loodame kõige paremad.
Tervitades Väljaotsa memme.
Saadan Katile sünnipäevaks kaardi kodus ei ole midagi paremad aga mina selle suure lumega kodust välja ei jäksa minna saadan emaga postile siin ela juba nagu sunglis. Katile palju tänu kirja eest mis sinu kirja sees oli.
Ema tuligi õuest tuppa ja sättib juba oma asju linna minekuks Ennu veel ei ole näha ma ei tea millal nad lähevad. Meil on veel õunu järgi aga ei sa ju kudagi teieni."
Kui lapsed olid väiksed, olin nendega sageli aastavahetused maal (tegelikult nüüd ka, kui nad juba suured on). Ilmselt olime siis ka 95/96 aasta vahetusel ning nagu aru saada, siis isa sõidutas meid sealt 6. jaanuaril Tallinna. Küllap läksime sealt siis rongi või bussiga edasi Tartusse (oehh, ma ei jõua ära imestada, kus oli mul ikka ettevõtmist ja energiat - lapsed olid tol aastal vanuses 1,5 aastat, 3 aastat ja 5 aastat, seega parajalt õudne kamp pikaks bussireisiks, aga reisisin nendega ju ka nii varem kui hiljem...)
Memmel oli tollal loomadest lehm ja pullmullikas, vist ka lambad ja kindlasti kanad. Ja ta oli juba 79-aastane.
Huvitaval kombel jätab Memm aga märkimata, et selle linnas postitamiseks kiirustades kirjutatud kirja päeval oli mu ema sünnipäev. Vaevalt ta seda unustas, eriti kui Kati pooleteise kuu kaugusel olev sünnipäev jutuks tuli... Ju siis ei jõudnud ära mainida.
Kati, kes - nagu viidatud - koos minuga Memmele kirju kirjutas, oli sel ajal viieaastane. Sel ajal oskas ta juba väga hästi kirjutada, ehkki trükitähtedega.