Mammu on meil selline hoolitsev. Küsib hommikul kõigilt väljujatelt, kas taskurätik on kaasas (minul tavaliselt pole ja olen siis teolt tabatud) või muretseb kell üheksa õhtul, et äkki on lastel kõht tühi (ehkki kõigile oleks pigem kasuks mõni pooltühja kõhuga magamaminek, sest ega me siin liiga kõhnad ei ole). Samuti korjab Mammu usinalt üles kõik vedelevad asjad ja kannab kuhugi panipaikadesse (nii et lastel on väga mugav küsida: "Mammu, kas sa tead, kus on..." ja Mammu teabki).
Nüüd elame aga pikemat aega Mammuta ning üllatus-üllatus, kõik saavad oma asjadega hakkama.
Pruugib aga Mammul vahepeal nädalaks koju tulla, kui kõik lapsed nagu kümme aastat väiksemaks muutuvad. Kati näiteks ei leidnud hommikul oma võtit, mille ta oli neljapäeval kuhugi diivanile või diivanilauale pannud.
Täna, muide, on juba esmaspäev ja Kati on 15-, mitte 5-aastane.
Muidugi leidis Kati päeva peale võtme üles. Sest Mammu läks jälle Tartusse ja ks siis enam hoolitseb :)