Get a life!

Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on

Odega orienteerumas

Pühapäeval käisime Odega orienteerumas: Tervex messi raames oli loomaaias avatud orienteerumisrada. Hea turvaline, eks ole - kuskil ikka aed vastu tuleb, lootusetult ära ei eksi.

Võtsime pikema (linnulennult 3,64 km) 18 punktiga raja ja Ode oli kaardilugeja. Ma olin täiesti hämmastunud, kui osavalt tal see läks, sest minu teada oli see tema esimene orienteerumiskogemus. Mida ma aga ei teadnud, oli see, et kui Ode Anu Kallavuse loodusringis käis, olid nad seal ka orienteerumist õppinud, nii et päris esimest korda ta orienteerumiskaarti siiski ei näinud.

Raja muutis eriti toredaks muidugi see, et ta kulges läbi loomaaia. Tegime pikema kõrvalepõike tiigripuuri juurde, imetlesime hüppavaid känguruid ja karvaseid kaameleid ning kartsime pisut ninasarvikut, kes pahuralt meie poole põrnitses. Ode teadis, et ninasarviku vaateväljas ei tohi liikuda, muidu ta ründab, ja igaks juhuks pidasime sellest siis ka loomaaias kinni. :)

Minule oli üllatus, et loomaaia territooriumil on ka väikesed rändrahnud ja terve kivikülv - loomade vaatamise pärast loomaaeda tulles polnud kunagi sinnakanti sattunud. Ja kivikülvis punkti leida polnudki nii kerge.

Üks viga tuli ka, küll enne kivikülvi. Kuna kaks järjestikust punkti olid kraavide ristis, tõstis kaardilugeja Ode esimeses olles sujuvalt pöidla juba järgmise peale ning nii võtsime suuna ülejärgmisele. Soovitasin ettevaatlikult, et Ode oma valikut kontrolliks, aga ta oli suunas kindel ja läksimegi. Muidugi - kohale jõudes osutus punkti number valeks. Mida teha? Minu suureks heameeleks ei läinud Ode kergema vastupanu teed ega öelnud, et jätame selle vahelejäänu siis lõplikult vahele, vaid otsustas: "Eks tuleb nüüd siis hulk maad tagasi minna." Läksimegi.

Väga mõnus orienteerumis-loomaaiaskäik oli - veetsime seal kokku ligi kaks tundi. Tänud korraldajatele ja rajameistritele ka meie poolt!

Lisa kommentaar

Loading