Ei läinud aastatki aega, kui ma lõpetasin kurtmise ja juba ajasingi korda oma ripakil asjad. Taas on mul olemas panga deebetkaart ning sisse on antud juhilubade vahetamise taotlus - load saan kätte ülejärgmisel nädalal.
Juhilubade jaoks vajaliku tervisetõendiga läks kah libedalt. Kõige rohkem pelgasin silmaarsti.Mul on tugev lühinägelikkus ning vanasti muretsesid tohtrid pidevalt, kas ma eluks vajalike asjadega - näiteks tahvlile vaatamisega või arvutiga töötamisega - ikka hästi hakkama saan. Tänapäeva lemmikküsimus on aga "Kas te operatsiooni peale ei ole mõelnud?" Ei pääsenud ma sellest selgi korral, aga olen juba harjunud vastama "Tänan, olen küll, ja kõigi vastava teenuse pakkujatega olen kah kursis."
Üllatus tuli aga sealt, kus oodatagi ei osanud: sõrmeotsa-vereproovi tulemusest. Mu veresuhkru tase oli 8, kaks korda kõrgem kui tavaliselt. Kuna andsin vereproovi 2. jaanuaril, oli põhjuseks ilmselt küll ülemäärane magusasöömine pühade ajal... Nii sain tervisetõendi küll kätte, kuid pean lähiajal minema kordus-vereproovi. Ja kui selle tulemus on üle 6, siis juba veenist vereproovi andma, et võimaliku suhkruhaiguse riske tuvastada. Arst soovitas ka oluliselt vähem komme süüa vahepeal :)
ARKi osas võin aga soovitada, et sinna ei tasu minna vahetult tööpäeva alguses või lõpu eel. Enamikul inimestel tuleb täpselt samasugune nutikas mõte, et näpistaks ARKi aega oma tööpäeva algusest või lõpust, ja siis on seal suur tunglemine. Vaatasin ühel hommikul neid horde, kuulasin infosekretäri soovituse ära ja läksin uuesti täna pärastlõunal. Sain poole tunniga nii pildid tehtud kui taotluse sisse antud.
Nii vähe ongi rõõmuks ja endaga rahuloluks vaja!