Get a life!

Uusaastaööl valasime tina. Ostsime Loksa Superboxist hobuserauakujulisi tinasulameid ning kaks sulatuspanni ning paar tundi enne aastavahetust hakkasime mässama. Algul proovisime panni hoida nelja tahiga küünla peal, aga kuna seal läks liiga aeglaselt, panime pliidi alla tule ja sulatasime tina otse pliidisuus. Ning siis karmauhti veekaussi.

Mis meil välja tuli?

Ode sai endale esmapilgul mitmeharulise tinakänkra, millest me ei osanud midagi välja lugeda. Aga valguse ette tõstetult vormus temast varjuna nagu võluväel kassikuju - silmad põlemas, saba uhkelt püsti. Ode ja kass - kuidas siis muidu :) See kandiline lisavari pildil on aga kaamerast - uue fototöötlusprogrammiga pole ma veel piltidest liigsete osade väljalõikamist ära õppinud.

Jüri sai endale suure ninaga päkapiku. Nii ütles Ode. Aga Jüri omast ei saanud millegipärast tehtud varjupilti, vaid ainult see, kus tinakuju on ta pihu peal. Minu meelest sarnanes see pigem küll eestvaates elevandiga - lont ja suured kõrvad.

Mina sain... ei teagi, mida. Õnn läks igatahes kaheks tükiks - ise nägin neis puud ja inimest, teised suurt lindu ja linnupoega .

Tõlgendamine, mida need kujud tähendavad, jääb igaühe enda teha.

Kati võttis seekord uut aastat vastu koos sõpradega, seepärast temal ka oma tinakuju ei ole. Teiste eest ju valada ei saa.