Ei ole vist palju naisi, kes oma looduselt kaasa saadud välimust millegagi järele ei aita. Jumestuskreem, ripsmete värvimine, kulmupliiats,juustevärvi muutmine, huulte võõpamine, kunstküüned, kitkumised ja depilatsioonid...
Muidugi on tulemus suurepärane, aga selle ostetud ilu häda on see, et kui kord oled selle orki lennanud, siis pead muudkui jätkama ja jätkama :)
Mina vingerdan juba paar nädalat, et peaks väljakasvanud juuksejuured üle värvima. Täna hommikul tegin südame kõvaks ja otsustasin, et kannatan veel umbes kolm nädalat - siis saab värskelt küütlevad juuksed Jüri lõpuaktuse puhuks.
Õnneks saan seda endale lubada, sest juukseid nii heledamaks kui tumedamaks värvides olen proovinud saavutada tulemust, mis iga kuu uuenduse järele ei karju. Blondeerisin triibuliselt (soengumood, mis on laiskade prouade suurim õnnistus pärast valikut "üldse ei värvi" - väljakasvamine muutub häirivaks alles pikkade kuude järel), tumedama tooni valisin oma juustele ligilähedase (ainult et sooja pruuni eestlase tüüpilise ebamäärase kartulikarva tumehallpruuni asemel).
Aga sellele mõeldes hakkas päris huvitama, missugune näeksin ma praegu välja oma loomulike juustega. Viimati olid mul "oma juuksed" Ode beebieas...