Pühapäeval, mil laupäevane torm (mida Tallinnas küll eriti tunda polnudki) juba raugenud oli, jalutasime Ode ja Kreetega Stroomi randa. Sest ilm oli liiga ilus, et plaanijärgselt tube koristada.
Õueminek oli õige mõte. Päike paistis ja lõhngi oli kuidagi kevadine. Jajah, muidugi ei tohi jaanuari keskel hakata kevadest unistama, aga - lõhn oli.
Mere ääres oli tuul kah. Ja liivatorm, millest pääses päris veepiirile minnes, sest tuul oli mere poolt.
Korjasime värvilisi veest lihvitud klaasikilde ning Ode ja Kreete ronisid rannas olevatel välijõusaali atraktsioonidel. Tuul oli aga nii-nii tugev, et jalad kirvendasid pärast nagu pakases käimise järel.
Hiljem käisin veel maal. Ka meie maja oli tormituuled edukalt üle elanud ja viimane vana vahergi püsti. Õuel vedeles rohkesti ainult peenemat oksarisu, mille korjasin puukuuri juurde kokku. Et kui lumi tuleb, siis ikka puhtale maale.
Täna sajabki juba peenikest lund ja hommikul olid teed libedad.