Ma arvasin, et lapsed on juba lõplikult suureks saanud ja pakkusin paar nädalat tagasi välja, et päkapikud võiksid meil tänavu käia mitte iga päev, vaid kord nädalas advendipäeval. Ja et nad ei too siis mitte õuna või kommi, vaid midagi asjalikumat. Sest muidugi teavad meil kõik juba terve igaviku, kes on päkapikk, aga jõuluootusene kommipoetamismäng on ikka käinud. Kuna aga Kati juba eelmiselgi aastal aegajalt selle kommitamise peale kulmu kergitas, arvasin, et oleks ehk aeg kombeid muuta.
Kõik olid algul nõus, aga täna lähenes Ode ettevaatliku jutuga, et pigem võiksid päkapikud ikka iga päev kommi tuua. Et siis on ikka nagu igal päeval oma väike rõõm.
Muidugi on tal õigus. Miks ma küll arvasin, et oluline on ainult kingituse suurus?