Mitmel õhtul on olnud nii: tulen töölt, söön, istun elutoas diivanile... ja jään sinna magama. Nii umbes kella seitsme ajal õhtul. Ei sega, et telekasmängib ja lapsed oma tegemisi teevad, mina magan nagu kott.
Kümne paiku ajavad lapsed mu tavaliselt üles, et ma lõpuks ometi voodisse kobiksin. Aga siis on mul vaja askeldamata jäänud askeldused ära teha, köök kraamida, töövälistele meilidele vastata... Voodisse jõuan pärast südaööd ning hommikul pool seitse ärgates on jälle väsinud tunne. Tahaks magada.
Isegi laupäeva hommikul pidin vara ärkama, et saata Kati kooliteatrite võistlusele Saaremaale.