Eile pärastlõunal ründas mind ootamatu peavalu- ja palavikuatakk. Tulin kella kolmest koju ja kukkusin voodisse.
Vastik-vastik-vastik oli muidugi see, et peavalu magades üle ei läinud. Paari tunni pärast ärgates oli ebamäärane tuim tagumine ikka veel alles. Jäin uuesti magama ja tegin seda - vahelduvate ärkamistega - õhtul kella kümmeni välja. Siis tuli vabastav iiveldushoog ning pärast kempsujooksmist sai und jätkata juba vaibuva peavalu saatel. Kass Tiffu, kes enne magas kõik need tunnilt truult minu teki peal mu jalgade kõveruses, otsustas ilmselt, et küllap on mul nüüd piisavalt hea, ning lahkus väärikalt.
Täna hommikul oli ikka veel veidi nõrk olemine, nii et jäin igaks juhuks voodisse. Homme on ees oluline Soome-komandeering, nii et parem ennast täna pigem rohkem kui vähem ravida.
Aga mida ma selle katkendliku, kokku 18 tundi kestnud talveune käigus unes nägin? Seda, et vean kliendipakkumise ühisprojekti Selveriga ning otsime koos sealse projektijuhiga sõltumatut kolmandat osapoolt, kelle juures klientide andmebaasid kõiki Andmekaitseseaduse nõudeid järgides kokku lasta. Väga action-unenägu oli, pidevalt jooksime igale poole ja igasuguseid kummalisi juhtumeid oli, kaasa arvatud Andmekaitseinspektsiooni eest põgenemine :) - nagu unenägudes ikka.
Kõige kummastavam, et päriselus ma Selveriga mingit ühisprojekti ei tee ja Andmekaitseinspektsiooniga pole kah ühtegi kana kitkuda. Tõesti ei tea, kuidas need teemad unenäo-alateadvuses pinnale ujusid :)