28.aprillil sai Jüri 18-aastaseks. Lisatud pildil on ta aga kõigest viis päeva vana – päeval, mil temaga Toomemäe sünnitusmajast koju läksime. Paar nädalat enne sünnitama minekut oli mul tulnud hirmus tahtmine ilus olla mingi õnnetu hetkemõtte ajel lasksin endale teha keemilised lokid. Eee… ilmselt võõrutab see puudlipilt kõik tüdrukud eluks ajaks sellest ideest eemale, aga tollal igatahes ei varjutanud ükskõik kui kohutav soeng minu rõõmu 
Eks iga ema loodab poja sündimisel, et sellest poisist kasvab kord Tõeline Mees. Mina kirjutasin Jüri jaoks kaardile, millised on ühe Tõelise Mehe tunnused naise vaatevinklist – noh, nii natuke naljaga pooleks muidugi.
Igatahes tundub see alles nagu eile, kui tunnistasin läbi Toomemäel oleva sünnitusmaja akende päeva jooksul silmnähtavalt pakatavaid pungi, ise muudkui kõndides ja kõndides ja kõndides.
Muide, naljakas – kõikide mu laste sünniga seotud olnud arstid on olnud meessoost. Jüri sündi vastu võtnud arst ütles otsustaval hetkel midagi sellist: “Noh, poiss, pinguta – on aeg meeste sekka tulla!”
Ja siin ta nüüd siis on. Ma tõesti tunnen, et üks päris hea mees on maailmas juures.