Tänavusest aastast kehtestus prügi sorteerimise nõue, mille olemust on lõpuks ka lähemalt selgitama asutud.
Ma olen nõus oma mugavusastet muutma ning korraldama oma majapidamisse senisest rohkem prügi- ja pakendipaigutamise kohti. Täpsemalt oleks neid 6, aga kahjuks on pea igaühega neist seotud probleemid ja probleemikesed, millele ma pole praegu veel lahendust pole leidnud.
Pandipakendi kott. See on meil juba varasemast olemas, seisab kööginurgas ja saab aegajalt taarapunktis tühjendatud. Probleemi pole.
Ilma pandimärgita pakendite kott. Asutasin selle pandipakendi oma kõrvale, kuid juba on elu näidanud, et vaja oleks tegelikult kahte. Üks niisugune, kuhu panna klaaspurgid ja plastkarbid, mida võib hiljem vaja minna (maal moosi tegemiseks, külalistele koogi kaasapanemiseks, marjade sügavkülmutuseks jne) - praegu on need jaotatud kapiriiulitele, aga vist - justnimelt vist, päris kindel ma pole - oleks otstarbekam hoida neid kompaktselt koos. Ja teine kott siis niisugune, kuhu lähevad mittevajatavad pakendid ehk kõik see, mis eelkõige poest ostetava toiduga kaasa tuleb. Pakitud hakkliha alused, Võideksi karbid, kodujuustutopsid, piimakotid, jogurtipakid... Ehh, ei meeldi mulle mõte nende pakendite pesemisest, sest just sedasorti träna tekib meil kõige rohkem. Lihtsam on juustupakkide jms-ga, mida vähemalt pesema ei pea. Aga - kuhu kurat ma need pakendid viima pean??? Poodi tagasi, nagu kunagi pakendiseaduse jõustumisel soovitati??? Mingisse spetsiaalsesse konteinerisse, mis asub kusagil in middle of nowhere??? Sellest pole ma senini aru saanud.
Olmejäätmed. Ehk see senine nö prügikast. See jääb siis pigem selliste nö käest pudenevate asjade ja olmest üle jäävate asjade jaoks - näopuhastamise tupsud, hügieenisidemed, põrandapühkimise puru, kassikasti ajalehed... Millest ma pole aru saanud on see, kas ka shampoonipudelid, deodorandipurgid, hambapastatuubid jne on olmejääde või pigem siiski pakendid. Paistab aga, et olmejäätmeid hakkab meil tekkima kõige vähem, nii et ilmselt tuleb praeguse prügikasti asemele köögikraanikausi alla kappi tulevikus hoopis pakendite kogumise koht ning olmejäätmed saavad endale mujal tagasihoidlikuma koha.
Biolagunevad jäätmed. See teeb mind praegu kõige nõutumaks: kust saan neid vajalikke biolagunevaid kotte kartulikoorte jms pakendamiseks? Praegu on antud vastakat infot: mõnel pool on öeldud, et võib kasutada ka tavalisi läbipaistvaid kilekotte, mõnel pool aga, et ainult neid biolagunevaid (mis iseenesest tundub ju ka loogilisem). Maal on lihtne, seal lähevad sellised asjad solgiämbrisse ja sealt kompostihunnikusse. Linnas aga oleks siiski vaja pakendada, sest ei kujuta ette, kui sageli seda konteinerit tühjendama hakatakse ja - mis hais seal võib muidu olla, eriti suvel... Üks võimalik lahendus on hakata toidujäätmete pakendamiseks kasutama leiva- ja saiakotte - nende kohta on öeldud, et need on biolagunevad, pean kontrollima... Ning mure on ka konteineri endaga: ühistu juhatus küll teavitas, et vastavalt kehtivale korrale meie maja juurde see konteiner tellitakse, aga vähemalt seni pole ma suutnud selle asukohta tuvastada. Viimase küsimuse lahendus on muidugi see, et küsida juhatuse esindajatelt asukohta, pean selle küsimise lihtsalt lähipäevil ette võtma.
Vanapaber. Kogumiskohaks on üks avatud köögiriiul. Seni, tõsi küll, oleme sinna kogunud ainult ajalehti-ajakirju, aga pole suur vaev hakata sinna tõstma ka kommikarpe jms, tuleb ainult neid karpe vajadusel lahti võtta, et liiga palju ruumi ei võtaks. Ja ka konteiner on maja ees olemas. Jama on aga see, et konteineri luuk on on nii väike, et isegi pooleksmurtud ajaleht mahub sealt vaevaga sisse, nii et paberipaki konteinerisse sisestamine võtab ebameeldivalt palju aega. Lisaks on see konteiner meil alailma täis. Lahendusena pean ilmselt tõmbama endale majakaaslastest kokkuhoidlike pensionäride pahameele ja nõudma juhatuselt konteineri sagedasemat tühjendamist. Iseasi muidugi, kas minu ja teiste minusuguste hääl nende kokkuhoidlike oma vastu (demokraatia!) selle otsuse vastuvõtmist võimaldab.
Ohtlikud jäätmed (patareid jms). Ilmselt oleks mõistlik tekitada nende jaoks omaette kast kuhugi kapi- või sahtlinurka. Praegu jäävad need juhuslikesse kohtadesse ja aegajalt, kui meeles on, kogusin need majapidamisest kokku ja viin teele jäävasse konteinerisse ära, aga on kaootiline ja ebamugav maja pealt vanu patareisid taga ajada. Õnneks tekib neid vähe. Hmm, meelde tuli: Jüri toas tekib tegelikult päris sageli igasugust metallikola, sedamete plastmasskorpuste tükke, juhtmejuppe, vanu mikroskeeme... seni oleme need olmeprügisse visanud, äkki on kah hoopis ohtlikud jäätmed???
Üldiselt, pean tunnistama, on see uus prügikord mulle paras peavalu. Just asjade praktilise korralduse koha pealt. Olen nõus oma kodust käitumist muutma ja kasvõi ka piimapakke ja hapukoorekotte pesema hakkama, aga mu tagasihoidlik ootus oleks, et mu vaev vähemalt prügi äraandmisel hüppeliselt ei kasvaks. Ja mis mulle kohe kindlasti ei meeldi, on säilitatava prügi osatähtsuse kasv majapidamises. On ju selge, et kõigile neile kuuele kotile, karbile või kastile tuleb leida mugav ja käepärane koht meie kaheteistruutmeetrises köögis. Sest muid olmeruume linnakorteris ju pole.
Ja tegelikult näen ma ette, et meie ligi 300 korteriga majas niikuinii lihtsalt mitmekordistub olmeprügi arve nõuetekohaselt sorteerimata prügi tõttu, sest ma ei usu ilmapealgi, et kõik meie korteriomanikud suudavad oma prügimajanduse niimoodi korraldada, et tulemus prügifirma nõuetele vastaks. Ikka satub sekka vanapaberit (sest konteiner on täis või ei mahu suuremõõtmeline kõva kartong sealt luugikesest sisse), pakendeid (kuni ma pole selgust saanud, kuhu pakendedi viia, lendavad need ka meil olmeprügisse), kartulikoori ka kanakonte (keegi lihtsalt ei viitsi neid eraldi panna) jne jne.
See, et aasta 2008 tuleb Roti aasta, on selles valguses igati sümboolne. On ju rotid tuntud prügitegelased.